Tööandjad tegid neli suurt ettepanekut sotsiaalmaksu reformimiseks

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Tööandjate Keskliidu sõnul on Eesti majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus, mistõttu tegi liit valitsusele neli ettepanekut ulatuslikuks sotsiaalmaksu reformimiseks. Ühe lahendusena nähakse sotsiaalmaksu jagamist töötaja ja tööandja vahel. 

Tööandjad on veendunud, et praegune sotsiaalmaksusüsteem ja maksukoormus ei soodusta majandusarenguks ülioluliste kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning teiselt poolt takistavad ka madalapalgalise tööjõu osalise töökoormusega palkamist. Seetõttu teevad tööandjad neli suurt ettepanekut sotsiaalmaksu reformimiseks.

1) Sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja tööandja vahel. Kui praegu maksab sotsiaalmaksu tööandja ja töötaja brutopalgas see ei kajastu, siis tööandjad tahaksid sotsiaalmaksu kohustuse ümber jagada. See tähendaks, et tööandja peaks sotsiaalmaksu töötaja palgast kinni nagu ka tulumaksu ning kannaks riigikassasse üle. See ei tähenda, et töötaja peaks hakkama oma palgast osa sotsiaalmaksu tasuma.

Muudatuse tulemusena brutopalk kasvab, võrdluses teiste riikidega palgatase tõuseb, sotsiaalmaksumäär nominaalselt langeks, ent tööjõumaksude koormus ja netopalk jääks samale tasemele. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus sotsiaalmaks brutopalgas üldse ei kajastu.

Muudatuse eesmärk on töötaja maksuteadlikkuse tõstmine ja poliitikas kaasarääkimisvõime parandamine. Muudatuse tulemusena mõistab töötaja paremini tööjõumaksude taset ja otstarvet ning oskab ka riigilt paremat teenust nõuda.

2) Sotsiaalmaksulae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemele. Selle eesmärk on soodustada ettevõtet väärtusahelas kõrgemale tasemele viivate kõrgkvalifitseeritud inimeste palkamist. Sotsiaalmaksulagi muudakski kõrge palga maksmise tööandjale soodsamaks ja seeläbi Eesti tööturgu kõrgkvalifitseeritud tööjõule atraktiivsemaks.

Tootlikkuse tõstmisega kaasneb ettevõtete tulukuse ja konkurentsivõime tõus, tuues kaasa tasuvamaid töökohti ka madalama sissetulekuga töötajatele. Maksu- ja tolliameti andmetel puudutaks sotsiaalmaksulagi Eestis kõige enam töötleva tööstuse ning IT- ja side sektorit.

3) Töötaja tervisele tehtud kulutuste täielik tööjõumaksudest vabastamine. Paljud tööandjad on valmis töötaja tervisesse rohkem panustama, et töötajad oleksid terved ja motiveeritud. Tänuväärselt lisati tulumaksuseaduse paragrahvi teatud tervisega seotud kulutuste loetelu, mis on tööjõumaksudest vabastatud, ent endiselt loetakse tööandja paljude tervishoiuteenuste kompenseerimist erisoodustuseks ja maksustatakse tulu- ning sotsiaalmaksuga.

Loetelust on väljas näiteks otsesed kulutused eriarsti tasulisele vastuvõtule, eraarstile, hambaravile ning mitmesugustele haigusi ennetavatele teenustele ja kaupadele. Eratervishoiu ja tasulise vastuvõtu kulude maksuvabastuse mõju oleks kindlasti suurem, kui praeguse loetelu puhul. Ennetavate tervisekulude maksuvabastus vähendaks haiguspäevade arvu, mis on kasulik nii töötajale, tööandjale kui riigile.

Tervishoiuteenuste maksumusest maksavad praegu Eesti tööandjad ja leibkonnad omafinantseeringuna umbes 24 protsenti. See on minimaalne ulatus, mille katmisel tööandja osaleda saaks. Lisaks sellele oleks töötajal tööandja abiga senisest suurem võimalus valida eraarst või eriarsti tasuline vastuvõtt, kallim ravim ja ennetav tervishoiuteenus. See soodustaks ka erameditsiini kui majandusharu arengut.

4) Sotsiaalmaksu miinimumi ehk kuumäära vähendamine 50 protsenti töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Kuumäär kujutab probleemi peamiselt nende inimeste palkamisel, kes töötaksid osalise koormusega ja eelmise aasta töötasu alammäärast ehk kuumäärast väiksema tasu eest. Sellisel juhul arvutatakse sotsiaalmaksukohustus ikkagi kuumääralt, mistõttu töötaja reaalne maksukoormus on täiskoormusega töötavast inimesest suurem. Kõrgem reaalne maksumäär osalise koormusega madalapalgalisele tööjõule paneb nad märksa halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes inimestega, kes saavad töötada täiskoormusega.

Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et sotsiaalmaksumuudatused aitaksid tööjõupuudust leevendada.

Mitteaktiivseid tööealisi aitaks paremini tööturule kaasata sotsiaalmaksumiinimumi vähendamine. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine soodustaks kõrgkvalifitseeritud tööjõu palkamist, mis omakorda aitaks tööandjatel tööjõumahukust vähendada läbi suurema innovatsiooni ja looks samas vabanenud tööjõule uusi töökohti tugiteenuste valdkonnas.

Vajadust kõrge sotsiaalmaksukoormuse järele leevendaks oluliselt tervishoiuteenuste täielik vabastamine sotsiaal- ja tulumaksust, kui selle eest tasub tööandja. Töötajate teadlikkust ja kaasarääkimisvõimet maksupoliitikas suurendaks sotsiaalmaksu suurem kajastamine brutopalgas.