Tiit Vähi: meid on muudetud ELi väravast sõja eelpostiks

Tiit Vähi. Foto: Postimees

Seni, kuni Eesti ei soovi parandada suhteid oma idanaabriga, et regiooni tuleksid erainvesteeringud, peaks Ida-Virumaa arengusse raha paigutama Eesti riik, ütles Sillamäe sadama rajaja ja omanik, endine peaminister Tiit Vähi intervjuus portaalile Rus.Postimees.

«Meie poliitikutel on Ida-Virumaa meelest läinud. Edaspidi võib see tekitada suuri probleeme, mida ei saa juba NATO hävitajate abil lahendada,» lisas Vähi.

«Ma ei väsi imestamast, et Suurbritannia välisminister Boris Johnson ei saabu meile investorite ja ärimeeste delegatsiooniga, et külastada Narvat või Sillamäed, vaid läheb kohe Tapale Briti tankiga sõitma. Kuidas siis nii? Teatavasti algab sõprus mitte tankidest või kahuri sihtmärkidest, vaid see on alati seotud ärikoostööga ja kultuuriga,» alustas ettevõtja vestlust, ennetades küsimusi.

- Mis jääb Eesti majanduses puudu?

- Vaatamata sellele, et meie turg on kunstlikult suunatud ühes suunas, majandus kasvab.    Me saame hakkama, nagu saab hakkama ka Venemaa.

Mu Venemaa partnerid avaldavad eravestlustes valmidust arendada koostööd, kuid  paluvad sealjuures mitte likvideerida sanktsioone. Põhjus on lihtne: Venemaa majandus kasvab, toiduainetööstus läheb ülesmäge ja nii edasi.

Mõni aasta pärast sanktsioonide kehtestamist on ka Eesti majandus läinud plussi. Praegu ei maksa paanitseda ja seda jahutada. Võrreldes pidevate hindadega (arvestamata inflatsiooni), on meil esmakordselt 12 aasta jooksul tegemist positiivse kvartaliga (kasv on 5,6%). Enne seda oli meil pidevhindades nullprotsendine juurdekasv. Ootame veel kolm kvartalit ja teeme siis järeldusi.

Minu meelest areneb Tallinn hästi. Pärnus, Tartus ja veel mõnes piirkonnas on samuti stabiilne majandus. Ainult Ida-Virumaa ei tule toime. Aga 20 aastat tagasi ma mõtlesin, et ettevõtjatele avanevad parimad väljavaated just Kirde-Eestis, mis paikneb ELi ja Euraasia Majandusliidu vahel.

- Milles siis probleem on?

Investeeringud ei lähe sinna, kus president pidevalt valmistub sõjaks, kus peaminister poseerib hävitajate taustal, kus Briti minister ronib Tapal tanki otsa, tehes seejärel ettepaneku teha Sirte korda: muuta see teiseks Dubaiks, koristades Liibüa randadest kõik laibad. Aga kes hakkab sellises olukorras investeerima? Kes hakkab paigutama oma vahendeid piirkonda, mis lakkas olemast sild ida ja lääne vahel, muutudes samas tulevase kolmanda maailmasõja eelpostiks?

Palju aastaid ei tõstnud meie tipp-poliitikud üldse oma jalga Ida-Virumaale. Alles viimasel ajal on valitsuskabineti liikmed hakanud Kirde-Eestit külastama. Keegi ei taha pista oma nina sinna, kus on palju probleeme. Palju lihtsam on lõigata linte lahti seal, kus probleeme pole.

Eesti riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud riigikaitsele 2,2% kulutustest. See on 100 miljonit rohkem kui aasta tagasi. Olen veendunud, et julgeolek saavutatakse mitte tankide, kuulipildujate, tulirelvade või padrunite ostmisega. Julgeolek algab majanduslikust stabiilsusest elanike jaoks ning sellise poliitika laiast toetusest kodanike poolt. Praegu tahavad peaaegu kõik noored Ida-Virumaalt Tallinna või kuhugi veelgi kaugemale sõita. Juba ammu oleks aeg mõelda Kirde-Eesti tulevikule! Aga selle regiooni tulevik sõltub investeeringute kaasamisest.

- Kas regioon saab oma probleemidega hakkama?

- Hiljuti külastas Sillamäe sadamat endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Ta märkis Ida-Virumaal toimunud konverentsil, et kui siin oleks ka lennuväli ja ärikeskus Kreenholmi baasil, kas poleks see siis investorite jaoks ime? Tõepoolest, midagi sellist on võimalik tingimusel, et ELi väravad ei panda kinni. Aga kes peaks ehitama sellise lennuvälja, mida saaksid kasutada esmajoones ettevõtjad, kes väga säästavad oma aega? Leian, et just riik peaks selle küsimusega tegelema. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn, aga seda pole üldse märgata. Narva jääb endiselt kahvatu ilmega linnaks.

Narvale pole tuleviku seisukohalt mingeid ülesandeid seatud. Ja ilma riigi abita siin hakkama ei saa. Sillamäel on olukord teine. Seal on lõpuks ehitatud suur kaasaegne transpordisõlm koos tunneliga, mis eraldab maantee raudteest. 13 aastat tagasi tuli just Sillamäe sadam välja sellise ideega, mille riik on nüüd edukalt realiseerinud.

- Sealjuures olete ise Sillamäele investeerimisele pidurit tõmmanud. Aga kuidas käitusid teie Vene partnerid? Kas Sillamäele ikkagi tuleb uus ammoniaagi ja LNG terminal? Kas need plaanid on endiselt jõus või pandud kalevi alla?

- Kõik on endiselt jõus, aga ma ei saa seni kinnitada, et lähemas tulevikus kaks eespool nimetatud projekti käiku lastakse. Praegu ehitatakse sadamas raudteed, mis viib kaide juurde. See valmib 1. juuliks 2018. Lisaks sellele sai Sillamäe sadamas valminud konteinerterminali projekt just äsja aasta äriteo auhinna.

See on võrreldav selle mõjuga, mida avaldab Tallinnale Vanasadam ja firma Tallink oma reisi- ja kruiisilaevadega.

Kitsasrööbe avab täiendavad võimalused kaubaterminalidele jne. Kuid põhiline peaks olema lairööbe, mis tagab kaubavoo liikumise Moskvani, Kasahstanini, Vladivostokini ja Hiinani.

- Arvatakse, et Eesti on muutunud liberaalse majandusega riigist, mis on suunatud investeeringute ligimeelitamisele, projektidest sõltuvaks maaks, mis on täielikult üle võtnud ELi bürokraatliku mõtteviisi. Milleni võib see viia?

- Liberaalse majandusega on Eestis kõik normaalne. Maksusüsteem on meil korras. Olen kindel, et ka Rail Baltic avab uued võimalused.

Seesama Dubai, Singapur, Holland on ammu kogu maailmale avatud. Meie aga räägime jätkuvalt, et kõiges on süüdi Venemaa. Ehkki tegelikult on paljus süüdi ka meie poliitikud, kes keelduvad Vene partneritega kohtumast. Seni, kuni pole ametlikke kohtumisi, ei saa me kõiki võimalusi kasutada. Meil võib olla erimeelsusi, kuid neid tuleb kõigil koos arutada, mitte istuda nurgas.. Minu meelest on see lihtsalt rumal. Just normaalsete naabrisuhete puudumine avaldab täna Ida-Virumaa majandusele suurt negatiivset mõju.

Ühesõnaga, tuleb omal kulul ehitada teatrid, spordisaalid, lennujaamad ja ärikeskused. Vastasel juhul me kaotame selle regiooni.