Alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis on kärisenud enam kui kahekordseks

Alko1000 kauplustest ostetakse alkoholi kastide kaupa. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti riigi agressiivse aktsiisipoliitika tagajärjel on Eesti ja Läti piirikauplustes müüdava alkoholi hinnaerinevus kärisenud enam kui kahekordseks. 

Värsked konjunktuuriinstituudi andmed näitavad, et näiteks kodumaine pooleliitrine viin Viru Valge maksis augustis Eesti kauplustes 9-11 eurot, Läti Alko1000 kaupluses 5,6 eurot. Soome poes maksab pudel Viru Valget 14 eurot.

 

Alexandri õllekohvri hind erineb Läti ja Eesti kauplustes veelgi enam. Nii maksis augustis kohver Alexandri õlut Eesti kauplustes 20-22 eurot, Lätis aga pea 9 eurot.

 

Saamata jääb 80 miljonit eurot

Konjunktuuriinstituudi hinnangul hinnakäärid süvenevad ja Eestist käiakse Lätis oste tegemas järjest sagedamini. 

Põhjustena toob instituut välja alkoholi jaehinna suure erinevuse. Lisaks on nendes kauplustes käimine meelelahutuslik. Osalt ostetakse lihtsalt trotsist ja ka meedia tekitab lisahuvi, leidis instituut. 

Seetõttu prognoosib konjunktuuriinstituut, et käesoleva aasta alkoholiaktsiisi laekumised jäävad tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium juba on korra aktsiisilaekumist 38 miljoni euro võrra väiksemaks korrigeerinud.

 

Järgmisel aastal ähvardab puudujääk aga veelgi suurem tulla – instituudi hinnangul laekub eelarvesse lausa 80 miljonit eurot vähem aktsiisitulu kui rahandusministeerium riigieelarves planeerib.

Lisaks on tänavu esimest korda Läti riigieelarves alkoholiaktsiisi laekumine absoluutnumbrites Eesti laekumistest suurem ning see on trendina jätkuv, leiab instituut. 

Rahandusministeerium: midagi uut ei ole

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Ott Heinapuu ütles, et konjunktuuriinstituudi välja toodud andmetes midagi uut ei ole ja nende jutt 80 miljoni euro suurusest puudujäägist ei pea paika. 

Seega prognoosib ministeerium  jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastaks 341 miljonit eurot. «See arvestab nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi. 2018. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv tuleb sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, aga 2018. aastaks on suurem osa nendest varudest otsas,» põhjendas Heinapuu. 

Samas tunnistas ministeerium, et nad eeldavad alkoholi tarbimise vähenemist, samamoodi eestlaste ja soomlaste ostude vähenemist Eestis. Samas eeldavad nad eestlaste ja soomlaste ostude kasvu Lätis ning kõigi ostude kogusumma kahanemist aastatel 2018–2020. «Alkoholi tarbimise vähenemine on pikaajaline trend,» ütles Heinapuu. 

Miks aga rahandusministeerium selle aasta alkoholi aktsiisilaekumist ligi 40 miljoni euro võrra alla hinnanud on? Sellest ligikaudu 26 miljonit eurot ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb müüjate suuremast ja varasemast aktsiisikaupade varumisest aktsiisitõusu eel, selgitas Heinapuu. 

See tähendab, et osa varumist nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid, nii et aktsiis tasuti nendelt varudelt möödunud aastal. Tänavu suvel kogutud suuremad lahja alkoholi varud vähendavad aktsiisitulu seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. aasta jooksul vähem. Varude mõju arvestamata oleks 2017. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv ligi 11,5 protsenti mullusega võrreldes.