Mitte kellelegi ei meeldi haigeks jääda ja enamik meist süüdistab köhas või nohus kolleegi, kes oma pisikuid tööle levitama tuli. Tegelikult võib olla aga põhjus hoopis sinus endas, vahendab news.com.au.
5 haigeks tegevat harjumust, mis tuleks kiiremas korras lõpetada
«Inimesed usuvad, et WC-pott ja põrand on kõige mustemad kohad majapidamises,» sõnas Rahvusvahelise Teaduse Foorumi mikrobioloog Sally Bloomfield. «See võib küll tõsi olla, kuid me ei katsu neid enamasti kätega.»
Selle asemel tuleks Bloomfieldi sõnul mõelda hoopis kohtadele ja asjadele, mida me pidevalt kätega katsume, enne kui me sööme või nägu hõõrume. «Külmetushaiguse viirus sureb pea minutiga, mil ta inimese kehaga enam kontaktis ei ole, samas kui noroviirus võib püsida nii tunde, päevi kui ka nädalaid kuival pinnal.»
Bloomfield soovitab pesta regulaarselt käsi ja ühtlasi hoida puhtust ka neil kohtadel, mida pidevalt käega katsutakse – ukselingid, mobiiltelefonid jne.
Siin on Bloombergi nimekiri harjumustest, mis tuleks kohe lõpetada, et vältida viiruste levikut.
Mobiili kasutamine tualettruumis
Nutitelefoni omanikule ei ole ilmselt võõras olukord, kus WCsse minnes võetakse telefon kaasa. «Mobiiltelefoni näppimine WCs on igati halb mõte, isegi kui sa pesed käsi,» sõnas Londoni Metropolitan ülikooli mikrobioloog Paul Matewele. «Tõsiasi on aga see, et terve vannituba on täis baktereid, mis võivad põhjustada infektsioone või haigusi.»
Matewele lisas, et mobiiltelefonid on üldse suured pisikute kandjad, sest me kasutame neid kõikjal ja tihti jätame nad lauale isegi siis, kui sööme.
Selleks, et vähendada bakteritekasvu mobiiltelefonil, tuleks seda antibakteriaalsete vahenditega desinfitseerida vahel.
Käekoti maha panemine
Arvasid, et kõige räpasem asi sinu käekotis on mõni katki läinud pastakas või mustad meigipintslid? Tegelikult on kõige mustem asi aga hoopis sinu käekott ise. «Käekotid ja rahakotid on tõelised bakteritepesad, kandes edasi nii noroviirust, kolibaktereid kui ka teisi haigustetekitajaid,» sõnas Matewele.
«Bakterid on pidevad kontaktis meie käte, raha ja krediitkaartidega. Ühtlasi hoiavad paljud inimesed käekotis ka toitu,» märkis ta.
Selleks, et oma käekotil vohavate bakterite kasvu vähendada, proovi oma kotti pigem riputada kui maha panna, eriti kui oled mõnes kaubanduskeskuse tualettruumis. Samuti ei tohiks käekotti panna samale lauale, millelt sööd.
Räpase telekapuldi kasutamine
See kukub maha, on diivani vahel ja tõenäolisel mingil hetkel närib seda koer. Pole ime, et Virginia ülikoolis tehtud uuringust selgus, et telekapult on majapidamises üks kõige räpasemaid asju.
«Kõik, mida inimesed tihedalt katsuvad, on bakteritest tulvil,» selgitas Bloomfield. «Sinna alla käivad ka lülitid, ukselingid, soola -ja pipratoos ja ka telekapult.»
Selleks, et telekapuldil olevaid bakteripesasid vähendada, tuleks käsi pesta enne puldi kasutamist ning aeg-ajalt ka pulti desinfitseeriva vahendiga töödelda.
Välisjalanõudega toas käimine
Kui sa ei võta toas jalanõusid ära, siis vead iga kord koju uskumatul hulgal baktereid. Hustoni ülikooli uuring leidis, et 39,7 protsenti jalanõudest mida kontrolliti, kandsid endaga kaasas bakterit, mis tekitab kõhulahtisust. «Kui inimese organismi satub see bakter, siis jääb ta haigeks,» kirjeldas Matewele.
«Kui sul on väikesed lapsed, kes veel roomavad, siis on puhtad põrandad eriti olulised ja välisjalanõudega ei tohiks kindlasti eluruumidesse tulla,» ütles ta.
Selleks, et välisjalanõudel olevad bakterid ei satuks elamisse, tuleb need esikusse jätta. Sama tuleks meeles pidada ka reisima minnes ja asju pakkides välisjalanõud eraldi kotti panna.
Vana pesukäsna kasutamine
Pesukäsnad on ühed suuremad bakterikasvukohad, sest seal valitsevad nende jaoks ideaalsed tingimused. Lisaks niiskele keskkonnale satuvad nõudepesukäsna ka toidujäänused. Sel viisil võivad nad levitada nii salmonellat, kolibakterit kui ka teisi haigusetekitajaid.
Matewele sõnul tuleks pesukäsnasid võimalikult tihti vahetada.