Sadama viinakaupluste äri kuivab kokku

Sadama alkoholikaupluste ees haigutab tühjus. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Aastaid õitsenud Tallinna sadamapiirkonna viinakaupluste ärid hakkavad kokku kuivama, kuna soomlaste ja rootslaste jaoks on siinne alkohol liiga kallis. 

Kui varem nimetati Tallinna sadamat Läänemere viinarannaks, kus soomlased kärude viisi odavat alkoholi laeva peale vinnasid, siis nüüd puhuvad uued tuuled. Valitsuse otsus tõsta hüppeliselt alkoholiaktsiise on käraka hindu siin ja sealpool lahte võrdsustanud. Turistidele orienteeritud sadama viinapoodidel pole enam konkurentsieelist.

Üks suurim kaotaja on ehk Tallinna sadamas Lootsi tänaval ühe kauplusega esindatud Alcostock Cash & Carry. Poe omanik Madis Eensaar ütles, et kliente on viimasel ajal tõesti vähe. Varem kasumlik äri on muutunud vegeteerimiseks, tunnistas ta. «Osad tooted on täna jõudnud samasse hinnaklassi, mis nad on Soome turul.» Põhjuseks aktsiisitõusud.

Poe käive on langenud 30-40 protsenti aastas ja tänavu peaks kukkumine veelgi suurem olema. «Varem oli hind parim müügimees, kuid sellise hinnaga ei ole enam konkurentsis,» põhjendas Eensaar.

Veidi paremas seisus on firmad, kelle ärist moodustavad sadamakauplused vaid väikese osa. Üks selline on näiteks Aldar Eesti OÜ, mis opereerib üle Eesti 35 Super Alko, Cityalko ja Aldar Marketi poodi. Neist neli asuvad Superalk nime all just Tallinna sadamas.

Kaupluste juht Imre Poll ütles, et sadamapoodide klientuur ja käive on tõesti viimasel ajal vähenenud. Sarnaselt Eensaarele ütles temaga, et rootslased ja soomlased peavad Eesti alkoholi liiga kalliks. Ta toob välja, et suur osa nende sadamapoodide klientuurist on nüüd siirdunud Superalko Läti poodidesse.

«Soomlased käivad nüüd organiseeritult alkoholi Lätist ostmas ja see trend on kasvav,» ütles Poll. Sadamakauplustest jäävadki tema sõnul püsima vaid need, kel on kauplusi ka mujal ja kes ei sõltu ainult turistdest.

Ta on veendumusel, et kui vaadata tulevikku, siis Skandinaavia turistide arv kindlasti väheneb, sest Eestil on juba tervikuna väga kalli maa maine.

Tallink, millel on D-terminali ja selle läheduses kuus kauplust, andis samuti mõista, et kaupluste käibed on languses, kuid mitte nii oluliselt. «Mõningase müügilanguse põhjuseks saab pidada lahjade alkohoolsete jookide märgatavat aktsiisitõusu Eestis, mille tulemusena on kallinenud teatud toodete müügihinnad, näiteks õlle hinnad. Hinnavahe Soome ja Rootsiga on siiski jätkuvalt olemas,» kirjeldas Tallink Duty Free juht Aimar Pärna.

Ta lisas, et Soome ja Rootsi  laevareisijate esimeseks eesmärgiks Eesti külastamisel ei ole aga alati odava alkoholi soetamine. 

Sadamakaupluste omanike juttu kinnitab ka ühe suurima kohaliku alkoholitootja Saku Õlletehase juhatuse liige ja müügidirektor Jaan Härms, kelle hinnangul väheneb tuleval aastal Eesti koduturul alkohoolsete jookide tarbimine paarkümmend protsenti. Languse teeb ettevõte Läti turu müügi kasvuga tagasi, kuid kaotab Soome kliendid, kirjutas BNS.

Härms ütles möödunud nädalal BNS-ile, et kodumaine alkoholiturg asendub Läti-suunalise piirikaubandusega. Samal ajal suureneb Saku Õlletehase ja muude kontserni kuuluvate ettevõtete müük Lätis, mis kompenseerib mahtude poolest müügi vähenemise Eestis.

«Mida aga ei kompenseeri on soomlaste ostud Eestis. Juba täna ostavad nad oluliselt vähem, osa läheb ka Läti piirile, kuid mingi osa turust lihtsalt kaob,» märkis Härms.

Tänavu on alkoholiaktsiisid tõusnud kahel korral: veebruaris tõusid aktsiisid kõigile alkohoolsetele toodetele ning juulis veel teist korda madala alkoholisisaldusega jookidele. Uuesti on aktsiisitõus kavandatud 2018. aasta veebruariks.

Eesti mõõdab välisturistide alkoholitarbimist konjunktuuriinstituut. Nende andmetel ostsid välisturistid möödunud aastal Eesti kauplustest kaasa 6,18 miljonit liitrit absoluutset alkoholi. Aasta varem oli sama nätaja 6,1 miljonit liitrit. Värskeid andmeid käesoleva aastal konjunktuuriinstituudil veel ei ole.