/nginx/o/2011/04/29/568098t1ha6a8.jpg)
Õpilasmalevlastele tööd pakkuvate ettevõtjate ring on masuga märgatavalt kokku kuivanud, seetõttu otsitakse enne rühmade registreerima asumist veel kiiruga uusi tööandjaid eriti linnas, kes noorte abikäsi palgata tahaks.
Malev otsib õpilastele pingeliselt tööandjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal sõidavad malevlased traditsiooniliste kohtade kõrval tööle ka mõnedele uutele põnevatele objektidele. «Näiteks Valgamaal Otepää lähedal kaasatakse nad ühe etenduse valmimisprotsessi, siis üle Eesti paaris kohas taastavad paari talumaja, aitavad püstitada seiklusparki,» tõi välja SA Õpilasmalev juht Oliver Jakobson.
Registreerimine õpilasmaleva rühmadesse algab järgmisel kolmapäeval.
«Meie murelaps on, et töökohti oleks juurde vaja – otsime pingeliselt juurde, et saaks lisa veel enne registreerumise algust,» rääkis Jakobson. Nimelt on raha piisavalt, pakkumaks töökohti rohkematele noortele. «Meie tasume laste toidu ja majutuse, kuid praegu on selleks raha rohkem, kui töökohti. Nii et kui kellelgi on pakkuda tööd, kus 10 noort koos midagi kolme nädala jooksul ära teha, tasuks kindlasti meiega ühendust võtta,» kutsus ta üles.
Eriti keeruline oli Jakobsoni sõnul leida tööd linnamalevatele. «Linnas on nii noortele – 13-14-aastastele üsna raske leida sobivat tööd. Linnaosad annavad oma panuse küll, samuti võtab alati noori tööle loomaaed, aga sellega asi piirdub. Ma kutsuks üles just eraettevõtjaid aktiivsemad olema.»
Tema sõnul on mitmed talude uusomanikud endalegi üllatuslikult leidnud, et esialgseid talu korrastustöid saab koos noortega väga hästi ära teha.
Kokku on õpilasmalev valmis suveks tööle panema umbes 900 noort - natuke üle 500 lapse saadetakse linnast välja, alla 400 jääb tööle linna. Praegu aga on umbes paarisaja lapse jagu töökohti puudu, peamiselt just linnas.
Et seadus paneb töökoormusele ja tehtavatele töödele piirid ette, on kõige levinumad malevatööd linnas heakorratööd, maal haldus-heakorratööd, marjakorjamistööd. «Veidi on ka müügitööd – müüakse ajalehti või jäätis, aga see pole grupiviisiline, seal kaob malevatunnetus ära. Meie eesmärk on, et tekiks meeskonnatöö tunne.»
Jakobson märkis, et kolm aastat tagasi oli õpilasmalevas väga palju noori ja ka palju töökohti, kuid majanduskriisiga läks kitsamaks nii maleva eelarve kui ka töökohtade arv.
Kui mullu lühendati õpilasmaleva kestust kahele nädalale, siis sel aastal pikendati seda taas 19 päevale. «Noored ise leidsid, et kaks nädalat oli liiga lühike aeg, et saada omavahel tuttavaks ja tööde kõrval ka oma malevatraditsioonid läbi viia,» põhjendas Jakobson.