/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/04/28/567390t1he7b7.jpg)
Läbirääkimised alampalga tõstmiseks algavad taas
Juhtkiri: palgarahu on läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu eilne ettepanek tööandjate keskliidule alustada taas läbirääkimisi alampalga tõstmiseks on selge märk sellest, et majanduse kõige sügavama madalseisu ajaks läbirääkimised katkestanud kriis on möödumas, ettevõtlus kosub taas ja töötajatel hakkab tekkima õigustatud soov tuulevaikuse ajaks külmutatud alampalk üle vaadata.
See vajadus tuleneb ka aina tuntavaks muutuvast survest rahakotile. Viimaste aastate jooksul on kasvanud nii toiduhinnad kui ka kulutused eluasemele. Alampalk – praegu 278 eurot – on see summa, millega täiskohal töötav inimene peaks veel saama oma elulised vajadused rahuldatud. Kui need vajadused hinnatõusu tõttu suurenevad, on selge, et alampalk peab kannul püsima.
Oleks igati aus ja ootuspärane, et tööandjate keskliit nõustub läbirääkimisi alustama ja et ka kokkuleppele jõutakse. Läinud sügisel, kui alampalga tõstmise teema päevakorral oli ja tööandjad selle maha laitsid, käisid nad ka välja lubaduse, et kui majandus neli kvartalit järjest kasvanud on, võetakse teema taas üles.
Nüüd on majandus võrreldes aastataguse ajaga kasvanud kolm kvartalit järjest. Õige pea peaksid saabuma ka selle aasta esimese kvartali tulemused, ja ei ole põhjust arvata, et need midagi muud näitaks.
Tõsi, kokkulepe tööandjatega oli suusõnaline, kuid ei ole eriti tõenäoline, et tööandjad praegu läbirääkimistest siiski päris keelduda saavad. Terve mõistus ütleb, et üldine surve alampalka tõsta on selgelt olemas.
Esimesed märgid sellest, et tööpuudus hakkab taas asenduma tööjõupuudusega, on ametiühingute hinnangul juba näha. Sama tendentsi on märgata ka teistes Euroopa riikides – üsna mitmes neist on just sel aastal taas alampalga tõstmiseni jõutud.
Alampalga tõstmine oleks mõistlik ka riigi seisukohalt, kuna annaks aluse nii riikliku tulubaasi suurendamiseks kui ka kulude vähendamiseks. Oli mõnevõrra paratamatu, et kriisi kannul käis varjuna ümbrikupalkade osakaalu suurenemine ja harvad polnud need juhud, kui alampalk maksti ametlikult, ülejäänu aga mustalt.
Alampalga tõustes suureneks ka ametlikult makstav töötasu. Lisaks väheneks vajadus toimetulekutoetuste järele, kuna alampalga saajad, kellest paljud ka toimetulekutoetust vajaksid, saaksid sissetuleku suurenedes ise endaga hakkama. Peale selle ei tohi ka unustada alampalga tõusu soodsat mõju sisetarbimisele.
Vaevalt et vaevu ots otsaga kokku tulev töötaja sissetuleku suurenedes kohe raha sukasäärde koguma hakkaks, pigem kasutaks ta seda veidi vabamalt toidu ja muu esmavajaliku ostmiseks. Kui aga majandusest kaob halvav pelg tuleviku ees, järgneb sellele üsna pea ka hoogustumine.