/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/09/06/7070673t1h6885.jpg)
Sel nädalal alustanud uue panga Luminori peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on Eesti hinnakasv kiirem kui Euroopa Liidus ja paraku jääb see nii ka tulevikus.
Palm: Eesti hinnakasv jääbki Euroopa omast kiiremaks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades, et euroala inflatsioon püsib täna umbes 1,5 protsendi tasemel, on Eestis hinnakasv jätkuvalt rohkem kui 2 protsendipunkti kiirem ning see olukord jääb paraku püsima, hinnakasv järgneval kuul jääb 4 protsendipunkti kanti,» ütles Luminor Bank AS peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
Eesti hinnatõusu põhjustena tõi Palm välja toorainehindade kasvu. «Näiteks toornafta Brent hinnad kasvasid septembris võrreldes augustiga seoses Liibüa tootmismahu tõrgetega. Sellel on ajutine mõju maailmaturu hindadele,» ütles Palm.
«Täna on naftaeksportija tootmismahud taas kasvul, mis täiendab USA kasvavat rolli toornaftaturul. Energiahinnad käivad euroala ja Eestis täna päris ühtlaset sammu. Eestis kasvavad kiiremalt aga kulud eluasemele,» ütles Palm.
«Põhiline hinnakasvu lõhe tekitaja Eesti puhul on toiduainehinnad, aktsiisid ja teenusehinnad. Teenusehindade aastakasv läheneb meil 5 protsendipunktile, samas kui euroalas on need umbes 1,5 protsendipunkti tasemel,» ütles Palm.
«Ka maailmaturul toimunud toorpiima ja võihindade jõuline kasv on Eesti turul kandunud tugeva palgakasvu ja väikese turu kontekstis hindadesse naabritest jõulisemalt,» ütles Palm ja lisas, et piimatoodete hinnakasvu mõjutas Euroopa Liidu pea kahekohaline ekspordikasv kolmandatesse riikidesse.
«Aktsiisimäärade mõju on suhteliselt ootuspärane. Tugeva sisenõudluse juures kandub hinnakasv edasi laiapõhjaliselt. Enamus euroala riike püüavad hoida pigem hinnakasvu vaos, sest see mõjutab tarbijate ostujõudu ja majanduse konkurentsivõimet laiemalt,» ütles Palm, kelle sõnul survestavad maksutõusud ja tugev sisenõudlus ka järgmisel aastal inflatsiooni, mistõttu on kasvuriskid üles.
Tarbijahinnaindeks langes 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1 protsenti, kuid tõusis eelmise aasta septembriga võrreldes 3,7 protsenti.