/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/04/7170525t1he8df.jpg)
Kui juulis otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskus toetada miljoni euroga uue tehase rajamist Eestisse, siis hoogne Läti alkoralli sundis Eesti Pandipakendit aastaid kavandatud investeeringust loobuma.
Läti alkoralli tõttu lendas uue tehase rajamise projekt tuulde (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsus loobuda aastaid planeeritud PET ehk plastpudelitest kõrgekvaliteedilise helbe tootmise tehasest peitub kardinaalselt muutunud Eesti majanduspoliitilises olukorras,» ütles Eesti Pandipakendi (EPP) juht Rauno Raal Postimehele.
Tänavu juulis otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetada 1,07 miljoni euroga Eesti Pandipakendi algatatud projekti, millega oleks plastpudelid jahvatatud helvesteks, mida saab kasutada uute, toiduainetööstusele sobilike pakendite tootmiseks. Projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
Raali sõnul on tänaseks selge, et Eesti majanduspoliitiline olukord on kardinaalselt ja ülimalt kiires tempos muutunud ja muutub kindlasti ka edaspidi. «Alkoholiaktsiisi on ilma laiema mõjuanalüüsita korduvalt ja järsult tõstetud ning seda tõstetakse järgmisel aastal veelgi, tulemuseks on plahvatuslik piirikaubanduse teke. Suures pildis mõjutab riigi tekitatud olukord Eesti majandust, lisaks kärbib siinset joogitööstust, kuid mis kõige kurvem, sunnib loobuma projektidest, mis aidanuks Eesti sammukese lähemale ressursside säästlikule ringmajanduse mudelile,» ütles Raal.
Pandipakendi juhi sõnul on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk tugevas langustrendis, samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama.
Selgelt väheneva pandipakendite mahu ja keerukaks muutunud finantsolukorra tõttu on EPP omanikud – tootjaid, maaletoojaid ja jaemüüjaid koondavad erialaliidud üle vaadanud pikalt planeeritud plastjäätmete väärindamise projekti ning jõudnud järeldusele, et vähenevate materjali mahtude ja karmi kulupoliitika kontekstis on sellise projekti teostamine liialt riskantne. Tehas ja vastavad kõrgema profiiliga töökohad jäävad loomata.
«Rahva tervise retoorika taha peidetud aktsiisitõusude tulemiks on hoopis laialdane maksuraha Lätti viimine, alkoholi veelgi suurenev tarbimine ja nüüd ka Eesti rohelise tiigri hüppele jala taha panemine,» ütles Raal.