Valitsus plaanib võtta Tallinna Sadamalt superdividende

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ehkki 2018. aasta eelarve seletuskirjas on märgitud, et Tallinna Sadama selle aasta majandustulemustelt prognoositakse järgmisel aastal võtta dividende 48,3 miljonit eurot omanikutulu, siis riigieelarvepositsioonidest tuleneva rahavoogude prognoosi kohaselt planeeritakse veel lisaks 68 miljonit eurot nn superdividende.

Sellele pööras tähelepanu reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

«Kuna riigieelarve statistika seisukohast on tegu tavapärast dividendi ületava suurema dividendiga, siis eelarve tasakaaluarvestusse see tavapärast dividendi ületav osa (summas 68 miljonit eurot) ei lähe,» kirjutas Sõerd Facebookis. «Küll aga tekib riigile täiendav rahavoog ja sellega rahastatakse eelarvedefitsiiti, ehk sama summa võrra on vaja vähem samal aastal reserve tühjendada,»  lisas ta.

Postimees pöördus Sõerdi väite kontrollimiseks rahandusministeeriumi poole, kes suunas küsimuse edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

«Tallinna Sadama osaluse avalikust pakkumisest saadava tulu rahaline maht ei ole teada, kuna emissiooni struktuur on veel väljatöötamisel,» vastas päringule ministeerium.

Küll aga on rahandusministeeriumi koostatud Riigieelarve eelarvepositsioonidest tulenevas riigikassa rahavoogude prognoosis kirje Tallinna Sadama superdividendid 68 miljonit eurot.

Aivar Sõerdi vastavasisulisele küsimusele Riigikogu infotunnis kinnitas ka rahandusminister Toomas Tõniste, et eelarves on see summa olemas.

«Jah, ta on meil eelarves olemas, aga eelarvepositsioonis ta on nullmõjuga, kuna riigieelarve on tekkepõhine ja otseselt seal ei ole välja toodud, kuhu ta läheb,» vastas minister Sõerdi küsimusele.

Seega planeerib Valitsus võtta Tallinna Sadamast järgmisel aastal omanikutulu kokku 116,3 miljonit dividende, millele lisandub veel 20 protsenti ehk 23,3 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu.

Tallinna Sadam plaanib minna börsile järgmise aasta mais ning müüki pannakse 30 protsenti ettevõtte aktsiatest. Märkimisväärne osa või koguni kõik emissioonist saadud tuludest kavatsebki riik välja võtta dividendidena.

Enam kui 100 miljoni suurust dividende on varasemalt välja makstud seni vaid kolmel korral. Swedbank maksis koos erakorraliste dividendidega 2015. aastal kokku 550 miljonit eurot. Suuruselt teine Eestis makstud dividendid, 154 miljonit eurot, maksis Eesti Telekom 2009. aastal, mil tolleaegne valitsus kauples Telialt (toonase Telia Sonera) vastukaubaks Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumise vastuvõtmisele välja erakorralised dividendid. Erakorralised dividendid ja lubadus omanikutulu välja maksta veel kolmel järgneval aastal, aitas kaasa Eestil Maastrichti kriteeriumide täitmisele ning eurotsooni vastuvõtmisele.

Transiidifirma Vopak E.O.S. maksis 2013. aastal dividende 100,22 miljonit eurot.