Kataloonia iseseisvus ohustab viiendikku Hispaania majandusest

Iseseisvuse pooldajad Barcelona peatänaval. Foto: Santi Palacios/AP/Scanpix

Kataloonia on Hispaania majanduse jaoks väga oluline, moodustades viiendiku Hispaania majandusest ja andes veerandi kogu ekspordist.

Kataloonia annab 21 protsenti kogu Hispaania maksudest, mis on märkimisväärselt rohkem kui maksudena ise tagasi saab. Hispaania rahandusministeeriumi andmetel maksab kataloonia 10 miljardit eurot rohkem, kui tagasi saab, mis on umbes viis protsenti regiooni majandusest. Võrdlusena, Hispaania vaeseim piirkond Andaluusia saab keskvalitsuselt kaheksa miljardit eurot rohkem, kui annab.

Kataloonia on seni olnud atraktiivne piirkond välisinvestorite jaoks. Umbes kolmandik Hispaanias tegutsevatest välisettevõtetest on valinud oma baasiks Kataloonia pealinna Barcelona. Näiteks Volkswagenil ja Nissanil on Barcelona lähedal tehased.

Analüütikute sõnul toob Kataloonia võimalik iseseisvumine neile kaasa terve rea küsimusi. Analüütikud ei näe võimalust iseseisvunud Katalooniat Euroopa Liidu liikmesriigina, sest see eeldaks kõikide riikide, kaasa arvatud Hispaania, heakskiitu. Euroopa Liidust lahkumine teeb ilmselt kallimaks ekspordi Euroopa Liitu ja teistesse riikidesse.

«Sellest saab üks väikesest riikidest, kes ei ole Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, mis tähendab, et neil tekivad olulised kaubandusbarjäärid,» kirjutas analüüsikeskuse Capital Economics ökonomist Stephen Brown klientidele. Browni sõnul tõstab iseseisvumine importkaupade hindu ning tööpuudust.

Iseseisvumine teeb kallimaks ka regiooni valitsuse laenuvõtmise. Nii Moody’s kui ka S&P alandasid Kataloonia krediidireitingu eelmisel aastal «rämpsvõlakirja» tasemele. Kataloonia valitsusel on võlgu 75 miljardit eurot ehk 35 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on Hispaania regioonidest üks suuremaid. Viimati emiteeris Kataloonia valitsus 2012. aastal ehk kaks aastat enne eelmist iseseisvusreferendumit, mis kukkus läbi.

Euro kurss reageeris Kataloonia sündmustele 0,7- protsendilise langusega 1,17 dollarini. Madridi börsiindeks IBEX langes 0,75 protsenti olles üks väheseid Euroopa aktsiaturge, mis langes.

Samas ei usu finantsspetsialistid, et sündmused Euroopa finantsturgudele negatiivset mõju avaldavad.

«Meie näeme euro liikumist allapoole eriti siis, kui Föderaalreserv jätkab oma pistrikuretoorikat (s.t vihjavad baasintressi tõstmisele – toim) ja juhul kui USA maksureform hakkab kuju võtma,» ütles Bloombergile Australia & New Zealand Banking Group Aasia üksuse peaanalüütik Khoon Goh.