/nginx/o/2011/04/27/566517t1hf9ca.jpg)
Juulist hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu tarbijakrediidi direktiiv, mille järgi peavad pangad ja teised laenuandjad tarbijale üksipulgi esile tooma kõik laenuga seotud kulud.
Pankadel tuleb laenukulud must valgel esile tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktiiv määrab ära ka laenutoodete reklaaminõuded ja täpsustab tarbija võimalusi laenuleping üles öelda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juristi Koidu Möldersoni sõnul on õigusakti peaeesmärk tarbijate põhjalikum teavitamine kohustuste võtmisel. Tihtipeale kaasnevad laenudega kulutused, mille peale tarbija ei pruugi tulla.
Direktiivi kohaselt antakse Euroopa Liidus tarbijatele laenude kohta sama informatsiooni. Nii on võimalik valida enda jaoks kõige soodsam laen või järelmaks kas oma kodumaal või mõnes teises liikmesriigis.
Laenuga seotud lisakulud tuleb esile tuua justiitsministeeriumi kehtestatud standardsel infolehel, mille alusel peab inimene saama erinevaid pakkumisi mõistliku aja jooksul võrrelda. Nii on tarbijal ka võimalik veenduda, et laenu tagasimaksmine oleks talle jõukohane.
Taganemisaeg kaks nädalat
Lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõttest peavad laenuandjad tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul enne lepingu sõlmimist koguma kliendi kohta infot. Samuti arvestama kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse ning arutama temaga, kas laen vastab ikka tema vajadustele ja rahalisele olukorrale.
Direktiivi järgi peab inimesel olema ka õigus tutvuda andmetega, mille alusel otsustatakse, kas ta saab laenu või mitte.
Juulist pikeneb ka aeg, mille vältel inimene võib laenust või järelmaksust taganeda. Kui varem võis krediidilepingust taganeda seitsme päeva jooksul, siis nüüd on seda pikendatud 14 päevani. Järelmaksu korral tähendab taganemine järelmaksust automaatselt ka taganemist sellega seotud müügilepingust.
«Näiteks kui siiamaani tuli tolmuimeja müügilepingust ja järelmaksulepingust taganeda eraldi, siis nüüd on need omavahel automaatselt seotud,» märkis Turetski.
Tema sõnul muutub ka ennetähtaegse tagasimaksmise kord ja see laieneb ka hüpoteegiga tagatud lepingutele.
Kui laenuperiood on alla aasta, siis on hüvitise suuruseks 0,5 protsenti enne tähtaega tagasimakstud krediidi summast. Kui laenuperiood on pikem kui üks aasta, on hüvitise suuruseks üks protsent enne tähtaega tagasimakstud krediidi summast.
Reklaamis tüüpkulukus
Hüpoteegiga tagatud, kuid fikseerimata intressiga laenulepingu puhul on krediidiandjal õigus nõuda laenajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Varem võis nõuda ükskõik kui suurt sanktsiooni lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul.
Finantsteenuste reklaami puhul tuleb juulist ära näidata laenu kulukus tüüpilise näite varal.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse selgitusel ei kehtestatud Eestis direktiivile miinimum- ega maksimumnõuet ja kõik laenud, nii suured kui väikesed, peavad direktiivi nõuetele vastama.
Euroopa Liidus kehtinud 200-eurost alampiiri Eestis ei kehtestatud, kuna ka väikesed kiirlaenud võivad laenajaile kaasa tuua palju ebameeldivusi, kuni maksejõuetuks jäämiseni välja.