Eesti kütusefirma Olerexi üks omanik Antti Moppel rääkis Äriplaan 2018 konverentsil, et nad peavad hoogsalt kütuseaktsiisi tõstnud valitsusi tänama, kuna Olerexi kütusemüük välismaal on tänu sellele hüpanud lausa 35 korda.
Kütuseaktsiisi tõusu mõju: Olerexi kütusemüük Lätis ja Leedus on kasvanud 35 korda (3)
Moppel rääkis oma ettekandes kütusefirma tegevusest ja Olerexi tulemustest viimasel 5-6 aastal. Kodumaine kütusemüük on sel ajal kasvanud 20 protsenti, LPG ja Adblue müük on samuti suurenenud. Tanklapoodide käive on tõusnud kaks korda, kuid enim paistab silma kütuse müük Lätis ja Leedus, kus kasv on plahvatuslik – tervelt 3500 protsenti.
Moppel ütleski, et suur kasv tuleb praegu Lätist ja Leedust, kus tangivad nii veokid ja eraautod. Lisaks toovad nad kütust kaasa ka kanistrites. «Diisli tankimine on välismaal massiivne ja siin peame täname riiklikku poliitikat,» rääkis Moppel.
Olerexi omaniku jutt haakub hästi Eesti transpordisektori liitude pöördumisega möödunud nädalal, kus nad teatasid, et liigkiire kütuseaktsiisi tõusu tõttu on valitsus kaotanud 50 miljonit eurot maksutulu.
Kõrgete aktsiiside tõttu on liitude hinnangul käesoleva aasta jooksul Eesti asemel välisriikides tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Juba järgmisel aastal tõuseb see liitude hinnangul 130-160 miljoni liitrini. See tähendab 49 miljonit eurot riigile kaduma läinud maksuraha käesoleval aastal ning liitude hinnangul kuni 79 miljonit eurot tuleval aastal.
Transpordisektori kriitikale vastas majandusminister Kadri Simson, kes ütles, et uus valitsus on juba astunud samme, näiteks tühistanud diislikütuse aktsiisitõusu, mis Eesti vedajate positsiooni parandab.
«Üheks esimeseks praeguse valitsuse otsuseks koalitsiooniläbirääkimistel oli tühistada diislikütuse aktsiisi tõus, mis annab just eeskätt Eesti vedajatele paremad võimalused üha karmistuvates konkurentsitingimustes,» põhjendas Simson.
Eelmise valitsuse plaan oli tõsta diislikütuse aktsiisi alates 2018. aastast 10 protsendi võrra. Simson möönis, et aktsiisitõusu tühistamise tõttu jääb riigil järgmisel ja ülejärgmisel aastal saamata vastavalt 36 ja 38 miljonit eurot.