Miks on 8-tunnine tööpäev oma elu ära elanud?

Ilma pausideta tööpäev viib töötaja produktiivsuse alla. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kaasaegsed juhtimisteooriad ütlevad, et 8-tunnise tööpäeva mõiste on aegunud ja ebaefektiivne. Tulemuslikkuse tõstmiseks tuleks sellest lähenemisest loobuda ja anda teed uuele.

8-tunnine tööpäev loodi tööstusrevolutsiooni ajal selleks, et lühendada füüsilist tööd tegevate tehasetööliste tööaega, kirjeldab Forbes. Kuigi see aitas töökorraldust 200 aastat tagasi üldist töökorraldust väga palju inimlikumaks muuta, ei ole see kaasajal enam asjakohane.

Täpselt nii nagu meie eelkäijad ja põlvkonnad enne meid, peavad siiski väga paljud töökohad veel tänagi 8-tunnise tööpäeva rutiinist kinni. Sageli tähendabki see 8 tundi ühtejärgi töötamist, ilma suuremate pausideta. On isegi neid, kes söövad oma lõunat töölaua taga.

Kaasaegsed juhtimisteooriad ütlevad nüüd aga, et selline töökorraldus ei aita kaasa inimese töö tulemuslikkusele, vaid vastupidi, hoiab teda tagasi.

Draugiem Group viis hiljuti läbi uuringi, kus jälgis arvuti abil töötavate inimeste harjumusi. Iseäranis uuriti seda, kui palju aega kulutavad inimesed erinevate ülesannete ellu viimisele ja kuidas see mõjutab nende üleüldist tulemuslikkust.

Nad jõudsid üsna huvitavale järeldusele. Nimelt mõjutas inimeste töö tulemuslikkust tööpäeva pikkus väga vähe. Sellest märksa olulisem oli see, kuidas nad jagasid oma päeva erinevaid osasid. Näiteks inimesed, kellele meeldis väiksemaid pause teha, olid märksa produktiivsemad, kui need, kes tegid pikki tööpäevi.

Uuringust selgus, et ideaalne töö-pausi tasakaal oli 52 minutit töötegemist, millele järgnes 17-minutiline paus. Inimesed, kes suutsid sellisest tööpäeva korraldusest kinni pidada, suutsid ka kõige paremini oma töösse süveneda. Selle tunni aja jooksul, mis nad ühele tööülesandele pühendasid, olid nad sajaprotsendiliselt ka sellele pühendunud.

Nad ei käinud Facebookis ega lasnud end  häirida sissetulevatest e-kirjadest. Kui nad tundsid kerget väsimust, mis oligi kuskil tunni aja möödudes, tegidki nad väikese pausi, mille jooksul nad ei tegelenud absoluutselt tööülesannetega. See võimaldas neil jälle värskelt töösse sukelduda ja teha taas tund aeg produktiivselt tööd.

Sellisel töö struktureerimisel on ka täiesti teaduslik seletus - nad võtavad arvesse inimkeha vajadusi. Aju töötabki täisvõimsusel ehk kõrge energiatasemega umbes tund aega, kuid sellele järgnebki madalama energia periood, mis kestab 15-20 minutit. Just nendel viimastel me tavaliselt tunnemegi väsimust ja siis läheb ka mõte kergemini rändama.

Parim viis selliste väsimushetkedega hakkama saamiseks ongi juba tööpäeva alguses sellega arvestada. Selle asemel, et juba väsinuna pingutada veel tunnike tööd otsa, on mõttekam mõista, et aeg on pausiks ja seda tuleks ka reaalselt teha.