Põllumees: kust otsast pool kartulisaagist koristatud on?

Üleujutatud vaovahed kartulipõllul. Foto: PM Tarbija

Täna teatas statistikaamet, et 15. septembriks oli koristatud 49 protsenti ehk ligi pool kartuli kasvupinnast. Põllumehi paneb selline väide aga imestama.

«Huvitav, missugused tootjad vihmaga koristanud on,» küsis Sagro põllul kartulit võttev endine põllumees Ardo Lass statistikaameti teate peale ja lisas, et ta on teiste suuremate kartulitootjatega suhelnud ja pea kõigil on koristatud saak umbes kümne protsendi juures. «See kuiv periood on olnud nii lühikene, et iga päev tuleb võib-olla ainult protsent-kaks juurde. Mul on selline kahtlane tunne, et see statistikaameti 50 protsenti on laest võetud, et maha rahustada üldsust.»

Põllumehi läinud suvi ei hellitanud ja päikeselised kartulivõtuilmad on lükkunud septembrikuu teise poolde. «Üle terve Eesti on ju kogu aeg sadanud ja kasvuperiood oli ka nii niiske, et maa sellist kuiva perioodi polegi nagu saanud,» sõnas Lass. «Kevadel oli pikalt kuiv, aga nii kui suvi algas, siis algasid sajud ja need kestsid kuni sisuliselt (selle –toim) laupäevani välja.» Lass lisas, et mõni päikeseline päev suvel küll oli, kuid neist ei olnud põllumeestele suurt kasu. «Reedel sadas kolm korda päeva jooksul, ma võtsin kartulit läbi pori,» jutustas Lass. «Vist vaevalt jõudsin 0,3–0,5 hektarit võetud, kui masin oli nii porine, et terve nädalavahetus pidin teda puhastama, et saada ta uuesti löögivalmis.» Mehe sõnul ei olnud ka pärast reedest sadu võimalik kohe põllule minna, sest lisaks porisele masinale langesid päikeselised päevad puhkepäevadele, mil on tööjõu organiseerimine ja korraldamine keerulisem. «Inimesed on ka arvestanud, et neil on üks puhkepäev või hingamise päev,» ütles ta ja lisas, et seega pesigi ta kaheksa tundi masinat. «Mul on selline tunne, et vähemalt tonn savi ja muda oli seal, sest lindid olid lihtsalt umbes ja täis. Ma pole elus näinud, et nii hullusti oleks.»

Lass meenutas, et kui ta 2012. aastal veel ise tootis, siis oli nii suur sadu olnud, et saak jäigi võtmata. «Sellel sajul ei tulnudki lõppu. Vihmasadu läks üle lumesajuks ja saak jäigi võtmata.»

Heitlik ilm teeb kurja just suurematele kartulitootjatele. «Pinnad on ju niivõrd suured, et kui erakasvataja ikka leiab kartuli võtmiseks mõne päikeselise päeva, siis tootmises peaks sul suuri kombaine olema korraga töös kümme tükki, kui tahaks nädalaga kartuli üles võtta,» nentis Lass.

Lassi sõnul ei jaksa aga keegi nii palju tehnikat osta. «Põllumajanduse investeeringud ongi kõik sellised, et sul on seda asja vaja nädalaks või kaheks, koristuskombaini võib-olla pikemaks perioodiks,» sõnas ta. «Aga ta peab sul olemas olema, sest kui see helge hetk (päikeseline ilm –toim) tuleb, siis sa saad kohe põllule tööle minna.»