:format(webp)/nginx/o/2017/09/27/7145799t1h3e31.jpg)
Kuigi 2018. aastal ületab Eesti riigi eelarve esimest korda 10 miljardi euro piiri, siis nende ministeeriumide ja riigiasutuste kõrval, kelle eelarveeraldised uuel aastal kasvavad, on ka neid, kellel eelarve hoopis väheneb. Suurimaks tuluallikaks on jätkuvalt maksud, enam kui pool eelarve tuludest on plaanitud sotsiaal- ja käibemaksust.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas juba mõnda aega tagasi, et järgmise aasta riigieelarve tuleb ajaloo suurim, ületades esmakordselt ka maagilise 10 miljardi euro piiri.
Nii on 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ning tulude maht 10,33 miljardit. Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast selgub, et kulud ja investeeringud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni ehk 9,5 protsendi võrra ning tulud 986 miljoni euro ehk 10,6 protsendi võrra.
Tuludest 7,286 miljardit ehk 70,6 protsenti moodustavad maksud, ligi 1,6 miljardit ehk 15,5 protsenti tuleb mittemaksulistest tuludest ning edasiantavad tulud moodustavad 1, 441 miljardit ehk 14 protsenti. Maksukoormus püsib 2018. aastal 2016. aasta tasemel ehk 34,4 protsenti SKPst.
Suurima maksutulu toovad järgmisel aastal riigikassasse sotsiaalmaks, millest laekuva tulu suuruseks prognoositakse 2,945 miljardit eurot, ja käibemaks, mille pealt oodatakse 2,335 miljardit eurot. Nende kahe maksu peale kokku loodetakse 10,33 miljardist teenida 5,28 miljardit.
Huvipakkuv on ka alkoholiaktsiisi prognoos, kus riik loodab, et järgmisel aastal laekub sellest aastast umbes 103 000 euro ulatuses enam maksutulu. Kokku lõppeval aastal loodab riik alkoholiaktsiisilt teenida 237 600 eurot, siis järgmise aasta prognoos on 341 200 eurot.
Eelarve seletuskirjast selgub, et alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi 2018. aastaks prognoositav laekumine järgmiselt: õllelt 95,7 miljonit eurot, veinilt 28,5 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 26,5 miljonit eurot ning vahetootelt 1,9 miljonit eurot ja muult (kangelt) alkoholilt 188,6 miljonit eurot.
Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult, milliste maksudega ja kui suurel määral uuel aastal riigikassat plaanitakse täita.
Kui vaadata järgmise aasta riigieelarve kulusid riigiasutuste - nii põhiseaduslike institutsioonide kui ministeeriumide - lõikes, siis numbrite järgi võiks eeldada, et suurimaks kaotajaks on riigikantselei, kelle eelarve väheneb pea 60 protsendi võrra.
Küll aga tuleb seal arvesse võtta, et järgmisel aastal ei tule enam arvestada eesistumise kuludega ja võrreldes 2016. aastaga saab riigikantselei raha juurde. Kui 2016. aastal oli riigikantselei eelarve üle 14 miljoni euro, siis 2018. aasta eelarves arvestatakse asutuse kuludeks üle 24 miljoni euro.
Järgmisel aastal väheneb viiendiku võrra ka parlamendi kantselei eelarve, enam kui 10 protsendi võrra rahandusministeeriumi eelarve, natuke alla 10 protsendi välisministeeriumi eelarve ja enam kui 6 protsendi võrra maaeluministeeriumi eelarve.
Suurimateks võitjateks on järgmisel aastal valitsus, kelle eelarvekulud tõusevad peaaaegu veerandi võrra. Järgnevad MKM, kes suurendab näiteks nii investeeringuid kui transpordidotatsioone, kui ka sotsiaalministeerium ja presidendi kantselei.
Viimase puhul selgub eelarve seletuskirjast, et üsna oluliselt ehk 373 000 euro võrra tõusvad järgmisel aastal vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile. Põhjendusena on toodud kinnisvara hooldus- ja rendikulud, mis on seotud Vabariigi Presidendi residentsi (Liberty) ehituse ärajäämisest tulenevate lepinguliste kohustuste katmisega Riigi Kinnisvara ASile.
Valitsusfunktsioonide poolest on järgmisel aastal suurimaks kaotajaks üldised valitsussusektori üldised teenused ja sotsiaalkaitse. Võitjateks aga majandus, haridus, riigikaitse ja tervishoid.
Loe ka:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)