:format(webp)/nginx/o/2017/09/27/7143069t1hef0b.jpg)
Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht uuris biokilekottide lagunemist ja leidis, et Maxima bioplastist kott lagunes tillukesteks plastikosadeks, mis keskkoda sattudes võivad osutuda ohtlikuks.
Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Brita Laht uuris biokilekottide lagunemist ja leidis, et Maxima bioplastist kott lagunes tillukesteks plastikosadeks, mis keskkoda sattudes võivad osutuda ohtlikuks.
Brita Laht pani oma katse tarvis anaeroobsesse aktiivmutta lagunema kolme sorti plasti, lihtsamalt öeldes kilekotti. Need lagunesid seal 37 kraadi juures kaks nädalat, kirjutab ERR.
Kuna aine lagunemisel tekib biogaas, siis tekkinud gaasi mõõtmisel sai ta vastuse küsimusele, kui palju üks või teine plastkott lagunes.
Bioplastist kilekott lagunes küll kiiremini kui tselluloosil põhinevad plastkotid, kuid bioplast lagunes hästi väikesteks tükkideks, mitte biogaasiks nagu teised kotid.
Seega võib plastikkott küll meie silma jaoks laguneda, kuid plastitükikesed jäävad loodusesse siiski alles ja võivad osutuda ohtlikuks loodusele kui inimestele.
Loe lugu täispikkuses ERRi portaalist.