Jüri Käo: Eesti Energia juhtide preemia vähenes kaks korda

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Käo.
Jüri Käo. Foto: Toomas Huik

Eesti Energia nõukogu määras ettevõtte juhtidele eelmise aasta rekordtulemustele vaatamata aastatagusest kaks korda väiksemad preemiad, kinnitas Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo Postimehele antud intervjuus
 

Te kinnitasite hiljuti Eesti Energia mullused rekordiliselt head majandusnäitajad, kui suure preemia ettevõtte nõukogu selle eest juhtidele määras?

Minu ettepanek ei läinud läbi, preemiad määrati kaks korda väiksemad, aga see oli nõukogu otsus.

Kas peame ootama tuleva aasta 1. aprillini või ütlete kohe, kui suure preemia juhid said?

Kaks korda väiksema kui mullu. (Mullu oli juhatuse esimehe preemia 760 000 krooni ja juhatuse liikmetel 500 000 krooni – toim) Mina nimetaks seda nõukogu otsust ajuvabaks, see ei tuginenud ettevõtte majandustulemustele, vaid oli poliitiline otsus.

Aga mullune preemia, mille eest Liive selle sai?

Ettevõttel on oma eesmärgid, kasumi- ja arendusprojektide alustamise eesmärgid. Selle eest määratakse. Riigi äriühingute suurim lubatud preemia on neli kuupalka.

See on väga madal määr, sest erafirmades küünivad juhtide boonused aastapalgani.

Boonus ei tohiks olla suurem kui aastapalk. Oma kontsernis [NG Investeeringud] vaatan, et aastapalk on liiga suur boonus, aga kuus kuni kaheksa kuupalka on mõistlik. Neli kuupalka on piir, mille nõukogu võib määrata. Minister võib boonust suurendada, aga minu teada pole veel ükski minister julgenud ettevõtte juhatust premeerida. Kardetakse, sest töötasud on alati seotud rahva pahameelega.

Me kõik oleme Eesti Energia omanikud, enamasti teenime 800–1000 eurot kuus. Aga kui korraga loeme, et keegi teenis üle 100 000 euro aastas, kuidas siis kadedusest üle saada?

Ega saagi. Turumajandus on ühesugune nii Eestis kui ka näiteks Prantsusmaal või Inglismaal. Juhtide ja töötajate palgakäärid on Saksamaal või Ameerikas veel suuremad kui Eestis.

Kas nii suured käärid on õigustatud?

Kas turumajandus on õigustatud? See on maailmavaate küsimus. Turg paneb palgad paika ja aktsionärid on nõus neid maksma. Võtame näiteks Rootsi Swedbanki juhtide palga, siis kuidas seda võrrelda Rootsi keskmise töötasuga? Neid ei saa kuidagi võrrelda.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles