Eksminister Sester: Sõerd puhub sääsest elevanti - tulumaks langeb, mitte ei tõuse

Sven Sester Foto: Tairo Lutter

Lugesin hea kolleegi Aivar Sõerdi heietust eelmisel nädalal ning nendin, et opositsioonis olev eksrahandusminister puhub sääsest elevanti, kirjutab endine rahandusminister ja tänane riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) vastusena Aivar Sõerdi (Reformierakond) möödunud nädalasele arvamusloole uue tulumaksuseaduse osas.

Kuigi põhimõtteliselt peaksime tööjõumakse langetades olema ühel pool rindejoont, on auväärt opositsionäär maalinud pildi, kust jääb mulje, et 2019. aastal saab suur osa inimesi maksuametil maksunõude, mis nad põlvili surub või lausa pankrotti viib.

Tegelikkuses on asjad teisiti. Jah, ma olen nõus sellega, et tulumaksureform teeb maksusüsteemi mõnevõrra keerulisemaks. Paraku oli see hind, mida tuli maksta, et madalat ja keskmist palka saavate inimeste maksukoormust jõuliselt langetada. Aastaid on meie madalamate palkad maksukoormus olnud üle mõistuse kõrge, näiteks 470 eurost alampalka saav inimene maksab sel aastal üle 50 euro tulumaksu kuus. 

Ilma jõuliselt süsteemi muutmata oleks Reformierakonna pakutud sammuga 500 eurose maksuvaba tuluni jõutud 32 aastaga. Olenemata sellest, milline on parteide maailmavaade, peaks kõik poliitilised jõud, sh opositsioon aru saama, et tegemist on täpselt sihitatud maksulangetusega. Maksumaksja raha suunatakse madalamat või keskmist palka saavate inimeste maksulangetusse. Just sinna, kust king pigistab ja kus kasutegur on kõige suurem ja otsesem.

Lugupeetud opositsionääril on õigus selles osas, et prognoosimatu sissetulekuga on aasta lõpuks tulumaksuga täpselt nulli  jõuda keeruline. Aga kas see peaks olema ülim eesmärk? Tegelikkuses jäävad aastalõpu korrigeerimised siiski pigem väikeseks.

Selleks, et 500 eurone maksuvaba tulu kaoks ja aasta lõpul 1200 eurot tulumaksu lisaks maksta tuleks, peaks inimene saama lisaks igakuisele keskmisele palgale veel kuskilt ligi 11 tuhat eurot prognoosimatut tulu.

See tähendab 75 protsendi suurust aastatulu kasvu. Üldiselt inimeste tulud  aastate lõikes siiski sellises ulatuses ei kõigu. Küll aga ma olen nõus, et korrektsioon aasta lõpus ühes või teises suunas on loomulikult võimalik.

Kokkuvõttes on mul üks lihtne soovitus. Oma maksuvaba tulu valides tasub lähtuda eelmise aasta sissetulekust ja olla pigem konservatiivne. Mõistlik on üllatuste vältimiseks valida veidi madalam maksuvaba tulu kui eelmise aasta tulunumbrid lubaksid.

Ja kui te kohe üldse ei saa oma tulusid prognoosida, siis ärge aasta sees maksuvaba tulu kasutage, sel juhul ei tule ka midagi juurde maksta ning tõenäoliselt saate te aasta lõppedes osa aasta jooksul makstud tulumaksu hoopis tagasi. 

IRL lubas valimistel, et viime madalapalgalistele tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni. Sellel aastal suutsime selle seadustada tulumaksu tagasimaksena. Järgmisel, 2018 aastal saime partneritega kokkuleppele, et tulumaksu vähenemine toimub juba igakuisena, nii et inimesele jääb koheselt rohkem raha kätte oma igapäevaste kulude tegemiseks. Ning see annab ka meie majandusele tõuke. 

Loe lisaks:

• Sõerd uuest tulumaksuseadusest: Eestit ootabki ees korralik maksuõudus