/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/09/26/7140015t1hd8ff.jpg)
Rahandusministeeriumi hinnangul diislikütuse hinnaerinevus Lätiga on kahanemas, millest väheneb ka mujal riikides kütuse tankimise stiimul.
Rahandusministeerium: diislikütuse hinnaerinevus Lätiga kahaneb (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahandusministeerium on oma prognoosides arvestanud välismaal tankimise mõjuga ning kuna järgmiseks aastaks kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus jäeti ära, siis on oodata hinnaerisususte kahanemist Lätiga,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Siiri Suutre BNS-ile.
"Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi on riigi oodatav tulu kütuseaktsiisilt järgnev: kui möödunud aastal laekus kütuseaktsiisist 506 miljonit eurot, siis tänavu saab riik kütuseaktsiisi tulu 530 miljonit eurot, järgmisel aastal 581 miljonit eurot, 2019. aastal 602 miljonit eurot, 2020. aastal 622 miljonit eurot ning 2021. aastal 634 miljonit eurot,» lisas ta.
Sellest lähtuvalt märkis Suutre, et Eesti transpordisektori erialaliitude esmaspäevane teada, justkui kaotaks Eesti riik välismaal tankimisest 50 miljonit eurot, korrektne, sest see arvestab vaid piirikaubanduse negatiivse mõjuga, kuid ei arvesta Eestis tarbitavalt kütuselt laekuva täiendava aktsiisituluga.
Diislikütuse aktsiisimäär on Eestis 2017. aastal 15,2 senti liitri kohta kõrgem kui Lätis. Samaväärne vahe on ka Eesti ja Läti diislikütuse jaemüügi hindadel, kuid järgnevatel aastatel on oodata diisli hinnaerinevuste kahanemist aktsiisimäärade ühtlustumise tõttu.
Eesti transpordisektori liidud märkisid esmaspäeval riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonidele esitatud ühisavalduses, et veonduse ja transpordi sektor on riigi otsuste tõttu kaotanud konkurentsivõime ja pole enam jätkusuutlik.
Nende sõnul on käesoleva aastaga Eesti asemel naaberriikides tangitud ligi 100 miljonit liitrit kütust ja sellega tekitatud 50-miljoniline maksukahju.
Maksu- ja tolliameti andmetel on välismaal tankimine hinnanguliselt kasvanud aasta lõpuks 40 miljoni liitri võrra, mis tähendab umbes 20 miljoni euro suurust maksukahju.