Kuigi Eesti transpordifirmad nahutavad valitsust, et liigkiire kütuseaktsiisi tõusu tõttu on valitsus kaotanud 50 miljonit eurot maksutulu, ütles majandusminister Kadri Simson, et uus valitsus on juba astunud samme, näiteks tühistanud diislikütuse aktsiisitõusu, mis Eesti vedajate positsiooni parandab.
Simson vastab transpordisektori kriitikale: me ju tühistasime diislikütuse aktsiisitõusu (3)
«Üheks esimeseks praeguse valitsuse otsuseks koalitsiooniläbirääkimistel oli tühistada diislikütuse aktsiisi tõus, mis annab just eeskätt Eesti vedajatele paremad võimalused üha karmistuvates konkurentsitingimustes,» põhjendas Simson.
Eelmise valitsuse plaan oli tõsta diislikütuse aktsiisi alates 2018. aastast 10 protsendi võrra. Simson möönis, et aktsiisitõusu tühistamise tõttu jääb riigil järgmisel ja ülejärgmisel aastal saamata vastavalt 36 ja 38 miljonit eurot.
«Siiski, kui vaadata kogu Eesti elu tervikuna ja mitte ainult läbi riigieelarve-exceli, siis annab aktsiisitõusude tühistamine varasemast plaanist selgelt positiivsema lõpptulemuse. Aktsiisitõusude tühistamine parandab ka maapiirkondade elanike transpordivõimalusi,» märkis minister.
Lisaks tõi Simson välja, et uuest aastast hakkab Eestis kehtima ka teekasutustasu, millest laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks. «Seega hakkavad ka välismaa vedajad, kes seni ei ole maksnud Eesti teede kasutamise eest, panustama Eesti transporditaristu hoidu,» ütles ta.
Eesti transpordisektori liidud kirjutasid täna riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonidele esitatud ühisavalduses, et veonduse ja transpordi sektor on riigi otsuste tõttu kaotanud konkurentsivõime ja pole enam jätkusuutlik ning et käesoleva aastaga on Eesti asemel naaberriikides tangitud ligi 100 miljonit liitrit kütust.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Autoettevõtete Liit (AEL) ja Eesti Õliühing (EÕÜ) paluvad ühisavaldusega komisjonides arutluse alla võtta Eesti veonduse ja transpordi olukord, mis praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas ei ole jätkusuulik ning ei suuda enam konkureerida naaberriikide tunduvalt soodsamate tingimustega.
Kõrgete aktsiiside tõttu on liitude hinnangul käesoleva aasta jooksul Eesti asemel välisriikides tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Juba järgmisel aastal tõuseb see liitude hinnangul 130-160 miljoni liitrini. See tähendab 49 miljonit eurot riigile kaduma läinud maksuraha käesoleval aastal ning liitude hinnangul kuni 79 miljonit eurot tuleval aastal.