Lugejate kogemused toidurassismist: «isegi kassid ja koerad ei söö neid»

Naine külastamas vastavatud supermarketit Moskvas. Foto: Sergei Bobylev/Sergei Bobylev/TASS

The Guardian palus lugejatel saata toimetusse enda kogemusi seoses toidurassismiga. Suure hulga vastuste seast selgus, et paljud olid vihased, kuid mõned üksikud olid üllatunud.

«Kassid ja koerad keelduvad seda söömast»

Koos abikaasaga õppisime ja elasime mitmeid aastaid välismaal. Me võime ausalt öelda, et see, mida meie leiame siin, Rumeenia supermarketites, ei ole toit. Paljud inimesed hakkavad taimetoitlasteks, sest kardavad väga kehva kvaliteediga liha. Paljud ütlevad, et teatud toodetes pole liha üldse sees. Maitse on kohutav ja tekstuur on küsitav, isegi kassid ja koerad ei söö neid.

Külmutatud pitsad on väiksemad ja ei maitse nii hästi, apelsinimahlas on vähem apelsine sees ja keegi isegi ei puuduta kalapulki poes. On õudne kui isegi puuviljad on ilmselgelt hormoone täis. Meil oli üks greip mõnda aega kodus ja sellest sai omamoodi eksperiment - millal greip läheb halvaks? Pärast nelja kuud me andsime alla ja viskasime selle minema, aga see nägi ikka värske välja.

Tundub nagu nad võivad tuua sisse ükskõik milliseid tooteid ja kutsuda seda toiduks, sest me ei tea paremini. Vaadake keskmist eluiga Rumeenias ja miks see nii madal on. Me tunneme end vähem inimlikult kui meil ei ole võimalik toituda tervislikult. Väitele, et brändid kohaldavad toodete maitseid vastavalt regioonile, tahaksin ma kommenteerida, et siin Ida-Euroopas me ei eelista süüa prügi.

Ana, Rumeenia

«Sülitavad tarbijale näkku»

Külastage nädalavahetusel piirilinnu Burgenlandis ja te näete poode, kunagises surnud Austria regioonis, mis on nüüd täis ostelejaid Slovakkiast, kes otsivad hea kvaliteediga toidukaupu ja on nõus selle eest maksma isegi kõrgemat hinda. Argument «erinevatest regiooni maitsetest» on siin kui kõigile tarbijatele näkkusülitamine. Kui ettevõtted on nii kindlad selles, siis ma esitan neile väljakutse pakkumaks mõlemat tüüpi tooteid poodides ja vaatame, kuidas müük läheb. Aga monopol on midagi, mida nad kardavad kaotada ja seni kuni neid ei sunnita, nad seda ei tee.

Oliver, Slovakkia

«Nende toodetega pole mingeid probleeme»

Turu-uurijana olen töötanud ma erinevate ettevõtete jaoks Ungaris. Müüdavate toodetega pole mingeid probleeme. Need ettevõtted tahavad teenida kohalike kommuune. Nad toodavad kaupadest erinevaid variatsioone, katsetavad neid tarbijatel ja selgitavad välja millised on parimad tooted, mida saab kasumi nimel müüa. Kui see maitseb natuke erinevalt siis las maitseb, seni kuni see söödav on ja ei ohusta tarbija tervist. Ma arvan, et see on (Ungari peaministri) Viktor Orbàni ja tema spinndoktorite katse süüdistada Euroopa Liitu ja läänt kultuuride erinevuse ja globaliseerumise tagajärgedes.

Imre, Inglismaal elav Ungarlane

«Jogurt sisaldas jahu»

Kuulujutte toidu ja muude toodete kehvast kvaliteedist, on levinud siin mitmeid aastaid. Ostsin näiteks Genevast jogurti ja selle konsistents oli hoopis teine kui samal tootel, mis on ostetud Budapestist. Hiljem sain teada oma sõbralt, kellel on jahu talumatus, et tal ei ole lubatud süüa seda jogurti brändi Ungaris, sest see sisaldab jahu! Teine näide: vedel puhastusvahend, mille ma ostsin Budapestist, oli vedelam ja läbipaistvam, just nagu oleks sama toodet lahjendatud, võrreldes tootega, mille otsin Genevast ja Zürichist.

Anna, Ungari

«Kehv lohutustoit»

Mul on üks kindel toode, mis käivitas minu tahte uurida antud teemat: külmutatud pitsa. See oli mu lemmik lohutustoit. Järsku nägi välja ja maitses see hoopis teistmoodi, kindlalt kehvemini. Märkasin ka esimest korda, et valmistamise instruktsioonid ei olnud saksa, hispaania, inglise või hollandi keeles. Need olid hoopis Kesk- ja Ida-Euroopa keeltes. Aastaid hiljem elasin Hollandis ja märkasin, et samad pitsad nägid välja nagu need samad vanad, mis mulle meeldisid. Võrdlesin karpe ja märkasin, et «lääne» pitsades on seitse viilu juustu, aga «ida» omades on viis. Ida pitsad kaalusid ka vähem, kuid sisaldasid rohkem küllastunud rasvu ja suhkrut, ehk nendes on rohkem kaloreid.

Lara, Sloveenia.

«Pesu ei lõhna kunagi nii hästi»

Poolas leidub poode, kus müüakse Saksamaalt ostetud tooteid, eriti puhastusvahendeid ja šokolaadi. Mu onu, kes elab Saksamaal, toob siiani pesuvahendeid mu emale. Su pesu ei lõhna kunagi nii hästi ja nii kaua, kui kasutad Poola versioone pesuvahenditest. Mu nõbud olid alati kadedad mu hästi lõhnavate toodete üle, aga nüüd saavad ka nemad oma tooteid Saksamaalt.

Roza, Prantsusmaal elav poolakas.

«Lõhe on häbiväärne»

Üks suurimaid süüdlasi on kala. Lõhe on häbiväärne Tšehhis. Seda tavaliselt jahutatakse teatud punktini kuni külmub ja siis sulatatakse üles ja müüakse «värske lõhena». Jahutamise andmed ja sulatusprotsess on kirjutatud karpidele, kuid müüjad kuritarvitavad fakti, et tarbijad ei oska tihti lugeda ingliskeelseid tekste. Taiplikud tarbijad teavad osta kaupu, millel on tšehhikeelne kiri kleebitud üle originaalse teksti. See tähendab, et toode, mida müüakse lääneturgudel, on identne Tšehhis müüdavaga.

Nigel, Tšehhi.

Toidutootjate kommentaar

Me võtame süüdistusi väidetavast «topelt kvaliteedist» väga tõsiselt. Tarbijad on meie äri tuum ja nad on võrdselt tähtsad meile, sõltumata oma asukohast. Tasub märkida, et olenevalt retseptist vastab meie toit alati Euroopa standarditele ja on maailmas kõige ohutum. Ettevõtetel, kes süüdistustega rambivalgusesse on sattunud, on paigas karmid kvaliteedikontrolli süsteemid, mis tagavad stabiilse kvaliteedi kogu brändi ulatuses, üle kogu maailma. Toodete kompositsioon võib olla mitmel põhjusel mõnikord natuke teine sõltuvalt riigist, kuid see ei tähenda kohe, et «ida» ja «lääne» toodetel on kvaliteedivahe. Näiteks võib leida koostisainete erinevusi Inglismaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Rootsi vahel.

Florence Ranson toiduainetetööstuse lobigrupist FoodDrinkEurope.