/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/06/08/6759427t1h0d16.jpg)
Liviko konkurentsisüüasja osalised pääsesid esmaspäeval kohtu alt, kuna kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel.
Liviko süüasja osalised pääsesid kohtu alt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüasja lõpetamise algatusega tuli möödunud nädala lõpus välja riigiprokuratuur ning kohus leidiski esmaspäeval, et menetluse võib lõpetada vajaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Süüasja lõpetamisel määras kohus kohtualustele siiski erinevad kohustused. Nii tuleb Martin Penul tasuda riigi tuludesse 4100 eurot, Riho Maueril 5000 eurot ning AS-il Liviko 458,57 eurot. Ühtlasi jäävad kohtualuste kanda nende enda kulud kaitsjatele.
Riigiprokuratuur süüdistas nelja füüsilist isikut ja aktsiaseltsi Liviko konkurentsi kahjustavas hinnaalases koostöös. Füüsilistest isikutest kaks olid aktsiaseltsi Liviko töötajad ja kaks praeguseks äriregistrist kustutatud äriühingu töötajad. Eeluurimist viis läbi konkurentsiamet ja juhtis riigiprokuratuur. Kriminaalasi alustati 2014. aastal ning uurimise all olev konkurentsi kahjustav tegu pandi süüdistuse järgi toime 2011. aastal.
Livikole esitatud süüdistus käsitles Liviko ja kunagiste OÜ Aldar Eesti töötajate vahelist väidetavalt konkurentsi kahjustavat keelatud suhtlust.
Liviko kinnitusel pole ettevõte keelatud kokkuleppeid sõlminud. «Esitatud süüdistus on aegumise vältimise kaalutlustel eraldatud niinimetatud kaubanduskettide konkurentsiasjast ja puudutab ajaliselt taas umbes viie aasta tagust kirjavahetust, seega sisuliselt ei ole tegemist uue asjaga,» on AS-i Liviko kaitsja Erki Kergandberg varem öelnud.
Varasemalt on Liviko saanud süüdistuse niinimetatud viinamüügi kartellileppesüüasjas, mille Tallinna ringkonnakohus otsustas ülemöödunud aastal lõpetada ja kohtualused süü alt vabastada. Riigiprokuratuur viis vaidluse riigikohtusse, mis leidiski, et süüasi pole siiski aegunud ja ringkonnakohus peab kaasust uuesti vaagima. Ringkonnakohus tegigi seda ja mõistis 15. detsembril kohtualused süüdi. Seejärel teatasid kohtualused, et viivad kaasuse riigikohtusse, kuid kõrgeim kohtuaste ei võtnud tänavu juunis kaebuseid menetlusse ja see tähendas süüdimõistmise jõustumist.