Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti kavatseb robotid seadusele allutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Isejuhtiv buss Tallinnas, mis Eesti ELi eesistumise tarvis käima pandi.
Isejuhtiv buss Tallinnas, mis Eesti ELi eesistumise tarvis käima pandi. Foto: Mihkel Maripuu

Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi vaheraport on jõudnud järeldusele, et tehnoloogilisi arenguid silmas pidades on mõistlik tervikseadusena välja töötada robootikaseadus, mis looks aluse mistahes robot-agentide regulatsiooniks.

Vaheraporti koostamisel jõudsid riigikantselei ja advokaadibüroo Triniti eksperdid arusaamisele, et ainult liiklusseaduse muudatustest ei piisaks ning isejuhtivaid sõidukeid on vajalik vaadelda laiemas juriidilis-poliitilises kontekstis, mis tagaks tehnoloogianeutraalse õiguskeskkonna.

Triniti vandeadvokaadi ja partneri Karmen Turki sõnul ei ole otstarbekas luua regulatsiooni ainult isejuhtivatele sõidukitele, kui samad küsimused tõstatuvad ka isekauplevatele börsirobotitele, iseopereerivatele arst-masinate ja muude tehisintellekti sisaldavate tehnoloogiate puhul.

Riigikantselei digi-innovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on Eestil võimalus olla eesliinil ja kujundada õigusruumi ajaks, mil iseotsustavad ja -õppivad robotid on tehnoloogiline reaalsus.

«Juhul kui robootika ja tehisintelligentsi reguleerimine tundub kellelegi segase teemana, siis võib seda lihtsustatult võrrelda mütoloogiast tuntud krattide reguleerimisega. Meil on kuskil olemas ja tulemas inimesi aitavad robot-kratid, kelle pädevus, volitused ja vastutus iseseisvaks tegutsemiseks tuleb õiguslikult paika panna. Nelja rattaga robotid on lihtsalt ühed nendest,» selgitas Kaevats. 

Vaheraportis analüüsitakse eelkõige robootikaõigust ning peaasjalikult kahte lähenemist Eesti õigusele. Esiteks, omistada tehisintellekti sisaldavale masinale ehk robotitele teatud juhtudel isikustaatusega sarnane seisund. Teiseks, robot osaleb tsiviilkäibes lisaks isikusarnasele subjektile ka objektina, mida saab müüa, vahetada ning selle vahendusel võib tekkida kolmandatele isikutele kahju. 

Karmen Turki sõnul analüüsitakse raportis eraldi ka alternatiive eeltoodule, näiteks kuidas laiendada robotipidaja tahteavaldust selliselt, et roboti tehtud tehing oleks kaetud selle pidaja tahtega, kuidas tagada liiklusseaduse, -järelevalve toimimine isejuhtivate sõidukite kontekstis jmt.

Möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma üheks ülesandeks on analüüsida õigusruumi muutmise vajadusi. Riigikantselei korraldas aprillis riigihanke isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi analüüsi läbiviimiseks. Edukaks kuulutati Triniti Advokaadibüroo pakkumine ning tänaseks on valminud vaheraport kui üks hanketulemeid.

Tagasi üles