Neivelt: meie pensionimaksed on masendavad

Pension. Foto: SCANPIX

Kui eestlased ja rootslasel on pensioniks kogutud sama summa raha, makstakse miskipärast rootslasele välja tublisti suurem summa.

Oleme juba ammu leppinud mõttega, et meie palgad on madalamad kui Soomes või Rootsis. Samuti sellega, et meie pensionid on väiksemad kui Soomes või Rootsis. Me võtame seda iseenesest mõistetavalt ja isegi ei süvene sellesse teemasse, kirjutab Indrek Neivelt oma blogis.

Aga peaksime. Tuleva asutaja ja vedur Tõnu Pekk võrdles Eesti pensioni teise samba väljamakseid Rootsi omadega ja tulemused olid viisakalt väljendades masendavad. Jutt ei ole mitte lihtsalt pensioni suurusest vaid sellest kuipalju elu jooksul kogutud rahast hiljem kasutada saab.

Näiteks kui eestlasel on kuuekümne viiendaks elusaastaks teise pensionisambasse kokku korjatud 50 tuhat eurot, siis hakkab ta iga kuus saama ca 217 eurot. See on raha, mis on tema palgast ja maksudest kinni peetud ja investeeritud. Kui rootslasel on sama vanalt sama palju raha pensionifondi korjatud, siis hakkab tema saama 264 eurot. Tegelikkuses on muidugi tal rohkem raha pensioniks kõrvale pandud kui keskmisel eestlasel ja pension on oluliselt kõrgem.

Kui alguses on vahe 22 protsenti, siis Rootsi pension kasvab ja Eesti oma mitte. Nii saab Rootsi pensionär samast rahast 10 aasta pärast juba 50 protsenti rohkem ja 20 aasta pärast 80 protsenti.

Mõlemal juhul arvutatakse annuiteet ning statistiliselt elab rootslane meist poolteist aastat kauem. Ehk matemaatiliselt võttes peaks rootslase pension olema väiksem, mitte suurem. Aga tegelikult kaob meie poolt vaadates peaaegu pool rahast hoopis ära.