Tuletame meelde: mida tuleb maksuvaba tulu arvestamisel uuest aastast arvesse võtta?

Mõni inimene võidab uuest tulumaksu arvestamise süsteemist, mõni hakkab aga igakuiselt rahas oluliselt kaotama. Foto: Marko Saarm / Sakala

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

«Maksuvaba tulu 500 eurot on juba nii suur summa, et see katab kõik muud täiendavad vajadused,» põhjendas Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast, miks lähevad maksuvaba tulu summa arvestusse ka pensionid ja tööõnnetushüvitised.

«Näiteks seni on olnud poliitiline otsus, et keskmine pension peab olema maksuvaba. Maksuvaba tulu 500 eurot katab üldjoontes selle poliitilise soovi. Ehk siis kehtestatigi kõrge maksuvaba tulu kõigile ja eranditest loobuti,» lisas Suutre.

Nii tuleb 2018. aastast arvestada, et aastatuluga kuni 14 400 eurot (ehk kuni 1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas (ehk 500 eurot kuus). Aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni (1200 kuni 2100 eurot kuus) väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400).

Seejuures tuleb arvestada, et aastatuluga üle 25 200 euro (ehk üle 2100-eurose brutokuupalga puhul) on maksuvaba tulu 0. Tulu summana arvestatakse brutotöötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse. Samuti arvestatakse tulu summana muud brutotasud, mis maksustatakse tulumaksu kinnipidamise teel.

Tulu summa on töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Nii näiteks kujuneb aastatuluga 17 100 eurot maksuvaba tulu 4500 eurot, aastatuluga 19 800 eurot maksuvaba tulu 3000 eurot ning aastatuluga 22 500 eurot maksuvaba tulu 1500 eurot aastas.

INFOKAST: Mida arvestatakse aastatulu hulka?

• tulumaksuga maksustatav tulu (sh välismaalt saadud tulu)
• välismaal saadud töötasu ja muu tasu ning dividend, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata
• Eesti äriühingult saadud dividend või omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud
• ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu võrra

Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Näiteks töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas.

Samas töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas.

INFOKAST: maksuvaba tulu avaldus

Avalduses tuleb näidata, et tulumaksu kinnipidaja:

• arvestaks maksuvaba tulu või
• ei arvestaks maksuvaba tulu või
• arvestaks maksuvaba tulu mingi konkreetse summa, näiteks 100 eurot kuus.

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja, sotsiaalkindlustusamet).

Allikas: maksu- ja tolliamet

Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu rakendada kuupõhiselt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt töötaja brutotöötasu või muu tasu suurusele.

Töötajal, kes töötab mitmes töökohas ja/või saab pensioni, tuleb kindlasti arvestada, et tal on õigus maksuvaba tulu rakendada ainult ühes töökohas või sotsiaalkindlustusametis.

Samuti tuleb inimesel arvestada, et kui mitmest tuluallikast saadud tulu, nt töötasu, pension või muu tulu ületavad 1200 eurot kuus, siis ei anna igakuine maksuarvestus sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.

Näiteks inimene, kes saab kogu aasta jooksul brutotöötasu 1200 eurot kuus ja kellele rakendatakse maksuvaba tulu 500 eurot kuus, müüb veebruaris kinnistu ja teenib kasu 12 000 eurot ning saab juunis dividendi 3000 eurot, teenib aastatulu 29 400 eurot.

Kuna tööandja on kogu aasta jooksul rakendanud maksuvaba tulu, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni põhjal tulumaksu juurde maksta.

Seetõttu on 14 400–25 200 euro vahemikku jääva aastatulu puhul oluline, et inimene:

• mõtleb 2018. aasta alguseks läbi oma igakuised tulud (nt töötasu, pension, üüritulu jm) ja ka loodetavad muud tulud (nt kasu kinnistu müügist, kasu väärtpaberite müügist vm) ja
• teeb eeldatavate aastatulude põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu rakendamiseks ning
• teavitab oma otsusest tulumaksu kinnipidajat (nt tööandjat, Sotsiaalkindlustusametit) avaldusega, kas ta
• 1) loobub igakuise maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või
• 2) tahab igakuiselt maksuvaba tulu arvestada väiksemas summas kui 500 eurot.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Soovitatav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Muutuva sissetuleku puhul võib üks kord kuus ka avaldust muuta või tagasi võtta, et maksuvaba tulu arvestataks väiksemas summas või ei arvestataks üldse.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.