Toiduainetöösturite ettepanek valitsusele: jätame suhkrumaksu lõplikult seljataha

Valitsusel oli plaan alates 2018. aastast maksustada magustatud joogid, kuid nüüd on see teadmata ajaks edasi lükatud. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Täna kogunenud Eesti Toiduainetetööstuse Liidu volikogu tegi avalduse seoses suhkrumaksuga. Liit märkis, et liiga palju aega on kulunud palju usaldamatust tekitanud suhkrumaksu arutelule, mistõttu teevad toiduainetöösturid valitsusele ettepaneku maksueelnõu menetlusest tagasi võtta ja muul viisil lahendusi otsida.

Postimees avaldab toiduainetöösturite avalduse muutmata kujul.

Eesti Toiduainetetööstuse Liit avaldab tunnustust valitsusele, kes otsustas, et 2018. aastal ei ole võimalik Eestis kehtestada magustatud jookide maksu. Mõistame valitsuse soovi leida oluliste poliitikate katteks tulusid, ent nõustume koalitsioonipoliitikute Helir-Valdor Seederi ja Toomas Tõniste seisukohtadega, et selline maks ei ole Eestile parim lahendus - sest see maks on ebaõiglane ja tootjaid ebavõrdselt kohtlev, raskesti administreeritav, suurte õiguslike riskidega ning potentsiaalselt arvestatavat majanduslikku kahju kaasatoov nii karastusjookide tootjatele, piimatööstustele, jaekaubandusele ning nende kaudu laiemalt Eesti põllumajandusele ja toidusektorile. 

See on olnud kõikide Eesti suurte ettevõtlusorganisatsioonide ühine seisukoht ja oleme viimase kolmveerand aasta jooksul andnud oma parima, et kokkulepitud toidupoliitikaga vastuolus oleva maksu suured puudused poliitikakujundajateni ja avalikkuseni jõuaks. Et neid on nüüd arvestatud, annab meile kindlust, et sisulise koostöö ja dialoogi taastamine on mitte ainult võimalik, vaid ka mõlemal poolel soovitud. 

Jõukus jaotub ühiskonnas ebavõrdselt. Kiire majanduskasv on kaasa toonud suure üldise inflatsiooni, mida toidu- ja joogitööstuse võimendab toormehindade kiire tõus. Oleme seetõttu Eestis jõudmas murdepunkti, kus paljude toodete jaehindades jõutakse tarbijate valulävele ohtlikult lähedale. Magustatud jookide maksu rakendamine oleks andnud turule täiendava negatiivse impulsi ja haavanud eelkõige madalama sissetulekuga Eesti inimesi. Augustis oli Statistikaameti andmetel möödunud aasta sama perioodiga võrreldes toidu- ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus kiirenenud juba 6,4%-ni. Ka Rahandusministeerium prognoosib toidu kiire hinnatõusu jätkumist sel aastal.

Toidutööstus teab hästi oma vastutust rahvatervise ja tervisliku toitumise osas. Meie liikmed eksperimenteerivad ja suunavad jaekaubandusse igal aastal sadu erinevaid tooteid, kus on keskmisest kiiremini vähendatud küll soola, rasva- ja suhkrusisaldust. Paljud tooted tuleb kiiresti taas turult eemaldada, sest tarbijad ei võta neid omaks – ent tooteinnovatsiooniga jätkatakse, sest tarbijate maitse-eelistuste kujundamine on pikaajaline protsess, kus meie nägemuse järgi peab tarbijal olema õigus kaasa rääkida.

Oleme kaotanud palju aega teravate emotsioonide ja vastastikuse usaldamatuse tõttu, mida ootamatult päevakorda kerkinud magustatud jookide maks tekitas. Tootjad teevad ettepaneku eelnõu menetlusest tagasi võtta ja Toitumise rohelise raamatu rakendamisega konstruktiivselt edasi minna. Koguneme ühise laua taha ja mõtleme, kuidas koostöös väljakutseid lahendada viisil, mis teenib avalikku huvi ning kus ei kannataks ükski osapool rohkem kui vältimatult vaja.