USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1)
21. september 2017, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui Euroopa Keskpank veel mõtleb, millal ja mil määral varaostuprogrammist ehk rahatrükipoliitikast väljuma hakata, hakkab Ameerika Ühendriikide keskpank ehk Föderaalreserv oktoobris vähendama bilansimahtu ehk käibelolevat rahahulka.
Siin tuleb kohe märkida, et jutt ei ole sularahast, vaid kogu ringluses oleva raha – laenude ja muude likviidsete vahendite – kogumahust.
Kolmapäeval lõppenud Föderaalreservi (nimetatakse ka Fediks) rahapoliitikat kujundava nõukogu koosoleku järel toimunud pressikonverentsil vihjas selle juht Janet Yellen, et baasintressi tõstetakse sel aastal ilmselt veel üks kord ning oktoobris hakatakse vähendama rahatrüki käigus kokku ostetud võlakirjade positsiooni. Viimane otsus võeti vastu ühehäälselt.
Finantskriisi ajal ja pärast seda paisutas Föderaalreserv võlakirjade ostmisega oma bilansimahu toonaselt 0,9 triljonilt dollarilt 4,5 triljonile dollarile.
Rahatrükk toimus kolmes etapis. Esimene algas 2008. aasta lõpus, mil finantskriis oli haripunktis ja maailma finantssüsteem kokku kukkumas. Rahatrüki teine voor algas 2010. aasta sügisel ja kestis järgmise aasta sügiseni. Kolmas ja mahukaim võlakirjade ostmise programm algas 2012. aasta teisel poolel ning kestis üle kahe aasta.
«Ma paneksin esimesele voorule hindeks A ning teistele voorudele B,» ütles Bloombergile Föderaalreservi endine asepresident Alan Blinder, kes on praegu Princetoni ülikooli professor. «Esimene rahatrükk oli väga hästi suunatud ja väga hästi ajastatud. Ülejäänud olid tagasihoidlikuma efektiga.»
Alates oktoobrist ei reinvesteeri Fed enam lunastamistähtajani jõudnud võlakirju, vaid laseb nende väärtusel muutuda nulliks. Selle tagajärjel kahaneb Ühendriikide keskpanga bilansimaht kümme miljardi dollari, maksimaalselt 50 miljardi dollari võrra kvartalis.
Ehkki dollari kurss kolmapäeva õhtul pärast Föderaalreservi teadet mõnevõrra tõusis, reageerisid turud sellele rahulikult. Põhjus on ilmselt selles, et teiste suurte riikide keskpangad jätkavad rahatrükki ja Fedi bilansimahu vähendamine toimub järk-järgult.
Sellest, kuidas tuleb Fedi juht Janet Yellen toime lõdva rahapoliitika viimase etapiga, saab paljuski suunanäitaja teistele, eriti Euroopa Keskpangale.
«Keskpankurid tunnevad selle pärast, kus seisus nad on, ennast süüdi ja kui neil on võimalus olukord taasnormaliseerida, siis nad teevad seda,» ütles The Wall Street Journalile varahaldusfirma Standish Mellon Asset Management peaökonomist ja endine Fedi rahapoliitikaosakonna juht Vincent Reinhart.
Kuna paljude keskpankade lõtva rahapoliitikat – eriti rahatrükki – on korduvalt kritiseeritud, oli Yellen sunnitud pressikonverentsil oma eelkäija Ben Bernanke alustatud poliitikat kaitsma.
«Põhisõnum on see, et Ühendriikide majandusel läheb hästi,» lausus Fedi juht. «Ameerika inimesed võivad tunnetada samme, mida oleme teinud rahapoliitika normaliseerimiseks.»
Spetsialistid nimetavad Föderaalreservi bilansimahu vähendamist ajalooliseks sündmuseks.
«Me räägime siin uuest maailmast,» ütles Bloombergile analüüsikeskuse Decision Economics president Allen Sinai.
Pärast massiliste võlakirjaostude ehk rahatrüki lõppu tõstis Föderaalreserv esimest korda baasintressi 2015. aasta detsembris. Analüütikud ennustasid siis, et järgmisel, 2016. aastal tõstetakse seda veel kaks või kolm korda. Nii aga ei läinud. Põhjuseks see, et Ühendriikide majandus tundus siis veel liiga habras ning õhus oli terve hulk riske: britid hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt ja Donald Trumpi võimalikku valimisvõitu peeti suureks poliitiliseks riskiks.
Eelmise aasta lõpuks oli aga üsna ilmne, et Ameerika majandus on tõusuteel, ning mullu detsembris tõstis Fed teist korda pärast rahatrüki lõppu baasintressi, millele järgnes tänavu veel kaks intressi tõstmist – märtsis ja juunis.
Analüütikute hinnangul ei ole Fed valmis rahapoliitikat kujundaval Vabaturukomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 31. oktoobril ja 1. novembril, uuesti baasintressi tõstma. Siis jääb sel aastal veel üks koosolek, mis toimub detsembri keskel. Tulevikutehingutega spekuleerijad panustavad, et intressi tõstmise tõenäosus on 70 protsenti; võrdluseks: enne selle nädala koosolekut arvati selleks 57 protsenti, kirjutas The Wall Street Journal.
Suurpanga UniCredit juhtivökonomist Harm Bandholz usub, et Fed tõstab baasintressi detsembris, kuid toonitas ka potentsiaalseid riske. «Me ei seisa majandusliku ja inflatsioonilise arengu seisukohalt silmitsi mitte ainult normaalse ebakindlusega, vaid aasta lõpu poole vaadates on meil eelarveriskid,» ütles ta Financial Timesile.