Sõerd uuest tulumaksuseadusest: Eestit ootabki ees korralik maksuõudus

Aivar Sõerd Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Uus maksusüsteem on sedavõrd keerukas, et teatud juhtudel polegi võimalik seda praktilises elus rakendada, kirjutab uue tulumaksuseaduse valguses endine rahandusminister ja riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Tänane ajaleht Äripäev kirjutab oma juhtkirjas, et järgmisel aastal ootab Eestit korralik maksuõudus. Arvan, et ajaleht sugugi ei liialda. Suurimat segadust tekitavad üksikisiku tulumaksumuudatused, nende ümber on kõige rohkem valeinfot.

Valitsuserakondade esindajad räägivad sellest, kuidas väikese kuupalga saajad kõik uuest süsteemist kõvasti võitma hakkavad. See jutt on aga suurejooneline vale. Maksuvaba miinimum ei hakka sõltuma mitte kuupalgast, vaid aastatulust, mille üks osa võib olla ka palgatulu.

Maksuvaba tulu oleks ka edaspidi kasvanud

Alates 1. jaanuarist rakendub üldine maksuvaba tulu 6000 eurot aastas nendele, kelle aastatulu on kuni 14 400 eurot. Kui tulu on sellest enam, hakkab maksuvaba tulu astmeliselt vähenema. Kui aastatulu on üle 25 200 euro, siis sellistelt inimestelt võetakse ära kogu maksuvaba tulu.

Räägitakse sellest, et võetakse ära praegune maksuvaba 180 eurot aastas. See summa oleks aga kindlasti kasvanud ka edaspidi, 200 euroni või isegi 300 euroni, kuivõrd riigieelarve võimalused majanduskasvu hoogustudes oleks ka lubanud varasemast kiiremat maksuvaba tulu kasvu.

Nüüd aga võetakse veidi kõrgema kvalifikatsiooniga ja näiteks keerulisemaid seadmeid juhtivatelt ja keskmisest veidi suurema sissetulekuga oskustöölistelt maksuvaba miinimum lihtsalt ära.

Tulumaksu kinnipidaja ehk tööandja saab maksuvaba tulu rakendada kuupõhiselt. Kui inimene töötab ühe tööandja juures, arvutatakse maksuvaba tulu summa reeglina vastavalt töötaja brutotöötasu suurusele.

Näiteks kui selle inimese palk on 1200 eurot kuus, saaks rakendada ka maksuvaba tulu 500 eurot kuus. Aga nagu eelnevalt öeldud, maksuvaba tulu leidmisel ei saa arvestada mitte kuupalgaga, vaid aastatuluga. 

Aasta tulu raske planeerida

Oletame, et sellel inimesel juhtub olema ka aktsiaid. Maksuamet soovitab, et inimene mõtleks 2018. jaanuaris enne palgaosakonda maksuvaba miinimumi arvestamise avaldust viies, kui suured on tema igakuised tulud ja aastatulu kokku.

Selle otsuse peab inimene ise tegema ja peale otsusele jõudmist teavitama tulumaksu kinnipidajat, olgu see tööandja või ka näiteks sotsiaalkindlustusamet. Maksuamet soovitab jaanuaris teha avalduse kogu aastaks.

Aga kuidas peab inimene teadma, kui suureks kujuneb tema aastatulu? Teatud juhtudel osutub see võimatuks, näiteks dividendi puhul. Oletame, et sellel inimese on 10 000 börsiettevõtte Olympic aktsiat (mul endal on selline kogus). Seda, kui palju aastal 2018 Olympic dividendi maksab, et tea mitte ükski investor. 

Sellel aastal näiteks maksis Olympic 0,10 eurot dividendi aktsia kohta, investorid ootasid aga 0,15 eurot, nagu aasta varem oli olnud. 0,10 eurot valmistas investoritele pettumise, uudise teatavakssaamisel aprillis tegi aktsia ka tuntava kukkumise börsil. 

Sellel aastal oli seega dividend 1000 eurot, oodatud 1500 euro asemel. 500 eurot tulu võib aga oluliselt mõjutada maksuvaba tulu suurust ja seega ka lõplikku tulumaksukohustust. Inimese maksukohustusele kahjulik olukord tekib juhul, kui dividend tuleb suurem kui oodatud. Aga dividend oleks võinud olla ka kümme korda suurem või üldse null eurot. 

Suurema tulu teenijaid karistatakse

Kogu maksusüsteemi ideoloogia ongi üles ehitatud sellele, et suuremate tulude teenimist karistatakse kõrgema maksuga. Aga see selleks. Antud juhul on probleem selles, et tegelikku maksuvaba tulu, mida arvestada palgast igakuisel kinnipidamisel, polegi võimalik määrata.

Börsiettevõtted reeglina teevadki teatavaks dividendiotsused aasta teises kvartalis veidi enne korralist üldkoosolekut. Olympicu üldkoosolek oli tänavu 20. aprillil, Tallinkil aga näiteks 22. mail. Kuidas peab inimene arvestama oma maksuvaba tulu aasta esimeses pooles, kuid tal on aktsiaid?

See on ainult üks näide uue maksusüsteemi vastuoludest ja absurdsusest. On selge, et uue astmelise maksuvaba miinimumiga tulumaksusüsteem toob kaasa ebaõigluse, selgusetuse ja enneolematu keerukuse ning lisabürokraatia.