Kolleegid Kirsipuust: ta aitas luua tänapäeva Eesti eduka maksusüsteemi

05.11.1994 Valve Kirsipuu ja Liia Hänni Foto: Meelis Lokk/Postimees

Endised kolleegid riigikogust meenutavad meie hulgast lahkunud Valve Kirsipuud kui väga asjatundlikku ja tahtekindlat poliitikut, tänu kellele pandi alus mitmele Eesti riigi maksuseadusele, mida me tagantjärele edukaks peame. 

Reformierakonna asutajaliige Heiki Kranich ütles, et Kirsipuul on Eesti maksu- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamisel olnud väga suur roll. «Väga paljud olulised maksuseadused, mida me täna tunneme, poleks ilma temata juhtunud,» rääkis Kranich, kes koos Kirsipuuga 90ndate alguses riigikogu eelarve- ja maksukomisjonis töötas. 

Komisjoni tööd juhtinud Kirsipuu ajal loodi tänapäeva Eesti maksusüsteem, mis hõlmas tulumaksu-, käibemaksu- ja sotsiaalmaksuseadusi, märkis Kranich. Näiteks töötati välja küllaltki radikaalne ühtlane tulumaksumäär, mis oli tol ajal ainulaadne kogu maailmas.

Kaitses ettevõtete vabastamist tulumaksust

«Valve töötas usus, et Eesti peab saama parima võimaliku maksusüsteemi. Õnneks oli meil toona abiks ka üks vähestest kasulikest välisnõunikest, ameeriklane Thomas Hart, kelle kogemustest erinevate valikute tegemisel väga palju kasu oli,» meenutas Kranich.

Kirsipuu kaitses üheksakümnendate keskel ettevõtete vabastamist tulumaksust, mida peetakse senini Eesti majanduse üheks kaubamärgiks. BNS kirjutas, et kui toonane peaminister Tiit Vähi ettevõtete tulumaksuvabastuse idee maha laitis, ütles Kirsipuu: «Me ei pea õigeks iga küsimuse pärast joosta Vähi juurde ja küsida, vabandage väga, kas see teile meeldib, härra Vähi.» 

Inimesena oli Kirsipuu alati rõõmsameelne ja päikseline, kuid samas oskas ta vajadusel olla ka karm juht, kes korra majja lööb, kui asi laadaks kisub, leidis Kranich. «Eesti riik on Valvele väga suure tänu võlgu.»

Pikaaegne poliitik ja e-demokraatia ekspert Liia Hänni ütles, et Valve oli riigikogu eelarve- ja maksukomisjoni tööd juhtides väga sisukas ja tahtekindel, suutes paljud oma mõtted teoks teha. Hänni sõnul ei olnud Kirsipuu riigikogus kummitempel, kes valitsuse otsused läbi laseks, vaid tegi tõsiselt tööd ja vaidles, et seadused paremad tuleksid. 

«Polnud kahtluski, et Valve oli selline poliitik, kes tundis ka sisulist poolt ehk majandust ja rahandust, mille võrra oli tema töö tõhusam. Ta ei olnud kunagi ükskõikne kõrvaltvaataja, ta oli debattides alati väga terav ja vahe,» rääkis Hänni, kelle sõnul jääb Kirsipuu Eesti rahva mällu kui suur poliitik, kes tegi üleminekuajal väga olulisi otsuseid.  

Kirsipuu: euro loob aluse pensionitõusuks

Pärast poliitikast lahkumist 2002. aastal on Kirsipuu aeg-ajalt meedias sõna võtnud. Näiteks 2010. aastal ütles ta euro kasutuselevõtu kohta, et see toob siia investeeringuid ja aitab luua töökohti üle Eesti. «See omakorda tugevdab meie majandust ning annab võimaluse pakkuda paremaid teenuseid nii peredele, turvalisust ja tõsta pensione,» lausus Kirsipuu, vahendab BNS.

Intervjuus «Pealtnägijale» 2012. aastal rääkis Kirsipuu lisaks kirgi kütnud nn Silvergate'i skandaalile ka Eesti kuulumisest Euroopa Liitu. «Ja teate, ma ütlen, et kuskil on selles tõde ja tõde on selles, et kui kuni aastani 2004 me tegelesime Eestiga, et Eesti elu edasi viia, siis 2004 me ühinesime Euroopa Liiduga ja midagi ei ole öelda – Euroopa Liit pani meile oma ettekirjutused.»

«Euroopa Liidul olid omad nõudmised ja ma olen tähele pannud, et alates kõige kõrgemast lülist vaadatakse sellele rohkem kui sellele, mis Eestis vaja on,» lisas ta. 

2015. aastal rääkis Kirsipuu Tallinna TV-le, et vaadates seda, mis toimub riikliku lennufirma Estonian Airi ümber, paistab, et tema koduerakond Reformierakond tundub üha enam taanduvat kapitalismist, sest riigil on üha tugevnev soov omada ettevõtteid, kuigi erakätes suudaksid ka tänased riigiettevõtted ilmselt paremini toime tulla.

«Kui Siim Kallas oleks olnud peaminister, siis ta ei oleks loobunud kapitalismist, aga meie valitsus praegu loobub, sest millegipärast meie valitsus tahab, et riigi käes oleks üha rohkem riigiettevõtteid,» tõdes Kirsipuu. «Nad ei julge müüa Estonian Airi, sest erakätes ei saaks keegi lubada endale niisugust luksust, et tal on kahjum peaaegu sada tuhat eurot ja ta tegutseb edasi.»