/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/02/19/5062725t1h3f4b.jpg)
Seadused käsitlevad masspostitust e-postkastis ja tavapostkastis erinevalt. Kui esimesel juhul peab e-postkasti omanik andma loa enda spämmimiseks, siis teisel juhul peab postkasti omanik nägema üksjagu vaeva, et spämmpostist keelduda.
Spämmpost õilmitseb postiseaduse toel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-postis on spämmimine ehk otseposti saatmine vaikimisi keelatud, kui just klient seda endale tellinud pole, nii et seaduse vastu eksiv masspostitaja riskib trahviga, kui häiritud reklaamisaaja asja nii kaugele on valmis ajama, kirjutab ERR.
Hoopis teine lugu on aga tavaposti teel saadetava adressaadita otsepostiga, mida reguleerib postiseadus. Selle järgi on otsepost vaikimisi lubatud, nii et postkasti omanik pääseb ebasoovitavatest reklaamvoldikutest või linnaosalehtedest üksnes postkastile tõmmatud kleebise abil, mis adressaadita posti keelab.
Postiteenuste ja elektroonilise side seadusandlust kureeriva riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütleb, masspostitust puudutav erinevus e-posti ja tavaposti vahel pole taotluslik. «Elektronposti osas tuleneb selline nõue e-privaatsuse direktiivist. Postidirektiiv sellist kohustust ette ei näe,» põhjendab ta.
Kuidas postifirma Omniva elektronposti ja tavaposti eristab, loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.