Norra naftafondi uskumatu kasv

Norra naftafirma tegevjuht Yngve Slyngstad Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Veidi enam kui 20-aastase tegevuse jooksul on Norra naftafond (Oljefondet) olnud väga edukas. Sellisest edust ei osanud poliitikud omal ajal undki näha. Fondist on saanud maailma suurim aktsiainvestor – 1,3 protsenti kogu maailma börsiettevõtete aktsiatest on selle tihti ekslikult ka Norra riiklikuks pensionifondiks nimetatud naftafondi portfellis.

Fondi väärtuse kerkimisele 7,8 triljoni Norra kroonini ehk triljoni dollarini (0,835 miljardit eurot) on viimasel ajal kaasa aidanud aktsiaturgude tõus kogu maailmas ning erinevate valuutade tugevnemine dollari suhtes.

«Ma ei usu, et kui 1996. aasta mais tehti esimene ülekanne, oleks keegi arvanud, et fondi maht ulatub nüüd ühe triljoni dollarini. Fondi väärtuse jõudmine selle verstapostini on hämmastav,» ütles fondi tegevjuht Yngve Slyngstad oma avalduses.

Fond loodi eesmärgiga säilitada Norra naftamaardlatest tekkinud rikkus tulevatele põlvedele. Selleks korjatakse kokku tulu, mida riik naftaleiukohtadest saab, ja investeeritakse finantsvaradesse välismaal.

Nagu öeldud, on vara mahu kasv hämmastav – alates 2002. aastast ehk 15 aastaga on see kasvanud 13 korda. Eelmise aasta lõpus andsid umbes poole portfellist investeeringutest saadud tulud, 45 protsenti riigipoolsed nafta- ja gaasituludest saadud sissemaksed ning ülejäänu valuutakursside kõikumisest saadud tulu.

Fondi investeerimisstrateegias on selle aja jooksul tehtud suuri muutusi. Kui alguses investeeriti ainult võlakirjadesse, siis nüüd (30. juuni seisuga), moodustavad 65,1 protsenti investeeringud aktsiatesse, 32,4 protsenti võlakirjadesse ja 2,5 protsenti börsidel mittenoteeritud kinnisvaarfondidesse.

Võlakirjainvesteeringuid tehakse nüüd vaid kolmes valuutas (dollar, euro ja naelsterling) võrrelduna varasema 23ga.

Aktsiainvesteeringuid on tehtud 77 riigis, ka Eestis (vaata lisalugu) – portfellis leidub 8985 ettevõtte aktsiaid. Norra reservfondile kuulub 1,3 protsenti maailma ja 2,3 protsenti Euroopa börsiettevõtete aktsiatest.

Fondi seitse suurimat aktsiainvesteeringut on Apple, Šveitsi toidutööstusgigant Nestlé, Google’i emafirma Alphabet, Briti-Hollandi naftakompanii Royal Dutch Shell, tarkvaragigant Microsoft ning Šveitsi farmaatsiagigandid Novartis ja Roche.

Financial Times kirjutas, et fondist saab üha aktiivsem aktsionär, kes on hääletanud näiteks Apple’i ja Facebooki aktsionäride üldkoosolekul mitme juhtimist puudutava punkti vastu.

Kinnisvarasse alustas fond investeerimist 2011. aastal ning praeguseks on kinnisvaraportfell kasvanud 30 miljardi dollarini (25 miljardit eurot), mis asub peamiselt Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Fondi suurimad kinnisvarainvesteeringud on New Yorgi Time Square’il, Pariisi Champs-Élysées’l ja Londoni Regent Streetil.

Kuid vara väärtus, mis on umbes sama suur kui Mehhiko sisemajanduse kogutoodang, ei pruugi tingimata olla hea uudis, kirjutas Bloomberg. Fondi suuruse tõttu on keeruline leida turge, kuhu investeerida.

Kuna väärtpaberite aktsiate liigutamise maht on suur, siis mõjutab see oluliselt ka aktsiahindu. Seetõttu on fond sunnitud oma tehinguid ebaseaduslike tehingute (näiteks nn front running) ärahoidmiseks peitma.

Fondi investeeringute tulevikku silmas pidades tuleb Norra värskelt ametisse astunud paremtsentristlikul valitsusel otsustada, kas hakata investeerima börsil mittenoteeritud varadesse, nagu infrastruktuuriobjektid ja erakapitalifondid.

Fondi tegevjuhi Slyngstadi sõnul on uutesse varaklassidesse minek tarbetu, sest see on kallis ja annaks vaid väikese osa kogu portfelli tootlusest. Tema sõnul ei ole portfelli suuremal hajutatusel mõtet maailmas, kus varade hinnad ja intressimäärad liiguvad paljuski ühes suunas.

Norra valitsus peab ka otsustama, kas luua fondi haldamiseks eraldiseisev organisatsioon, mida on soovitanud värske raport. Praegu kuulub fond Norra keskpanga juurde.

Hiigelsuurele mahule vaatamata töötab fondis vaid 550 inimest. Fondi esindused asuvad Oslos, New Yorgis, Londonis, Shanghais ja Singapuris. Fondi halduskulud moodustavad vaid 0,02 protsenti varade mahust – võrrelduna 0,07 protsendiga viis aastat tagasi.

Viimasel ajal on muutunud diskussiooniobjektiks küsimus, kui palju võib valitsus kasutada fondi tulu eelarveliste eesmärkide täitmiseks. Mitteametlikku reeglit, neli protsenti portfelli mahust aastas, on alandatud nüüdseks kolmele protsendile, aga mõne asjatundja arvates on see liiga palju, eriti kui võtta arvesse, et fondi maht üha paisub ja paisub.

Triljonifondid

Ehkki Norra naftafond on maailma suurim riigi reservfond, on teisigi triljoni dollari suuruse portfellimahuga fonde. Bloombergi andmetel on 14 triljonitesse dollaritesse ulatuvate investeerimisportfellidega fondi, nii riikidele kuuluvaid kui ka eraõiguslikke.

Jaapani valitsuse pensionifondi väärtus on 144,9 triljonit jeeni (1,3 triljonit dollarit, 1,09 triljonit eurot) ning Hiinal on umbes kolme triljoni dollari (2,5 triljoni euro) suurune valuutareservide fond.

Hiiglaslikud on ka mõne varahalduskompanii fondid. Varahalduskompanii BlackRock, mille indeksifondidesse paigutab vara ka pensionifond Tuleva, varade maht on kokku 5,7 triljonit dollarit (4,76 triljonit eurot). Teise gigantse varahaldusfirma, Vanguard Groupi varade maht on 4,4 triljonit dollarit (3,68 triljonit eurot).

Oljefondet investeerib Eestisse

Norra naftafond on investeerinud Eesti väärtpaberitesse vähemalt kümme aastat. Alates 2005. aastast on fondi portfellis umbes 12,5 miljoni euro väärtuses Eesti Energia võlakirju.

Alates eelmise aasta algusest on fond investeerinud ka Tallinna börsil noteeritud aktsiatesse. Fond on investeerinud kuue ettevõtte aktsiatesse, mille koguväärtus on keskmiselt kümme miljonit eurot, mis tähendab, et fondi portfellis on 0,4 protsenti meie börsiettevõtete turuväärtusest.

Portfelli kuuluvate aktsiate arv ei ole selle aja jooksul muutunud, küll aga on muutunud aktsiate arv.

Kõige rohkem on Norra naftafondil kasiinokompanii Olympic EG ja Tallinki aktsiaid – mõlemaid 3,2 miljoni euro väärtuses. Olympicu väärtusest moodustab norrakate osalus 1,08 ja Tallinki omast 0,4 protsenti.