Parim küttepuu on kuiv puu

Eesti Puu OÜ juhatuse liige Raimond Parko soovitab ahju kütta ainult kuiva puuga, et mitte rikkuda korstent. Foto: Tairo Lutter

Puuküttega majapidamistes on kütteperiood juba alanud. Kes kevadel tooreid puid ei ostnud ja kuivama ei pannud, sel tuleb nüüd leppida kallimate kuivatatud puudega.

«Kõigepealt on talumees ja talumehel on mets,» alustab puu teekonna kirjeldamist metsast kliendini OÜ Eesti Puu juhatuse liige Raimond Parko. «Kui talumehel tehnikat ei ole, siis läheb tavaliselt see mets oksjonile – metsafirma, kes rohkem pakub, saab endale  raieõiguse.» Metsafirma, kellel on oma tehnika, võtab metsa maha oma tehnikaga, kellel aga ei ole, see tellib lõikuse. Seejärel veetakse puud metsalaoplatsi, kust palgid suunduvad nelja suunda – saeveskisse, hakkesse, küttepuude tootmiseks ja saekaatrisse aluste tootmiseks.

«Meile jõuab see palk, mis on küttepuudeks mõeldud ja siin läheb ta omakorda töötlemisse,» sõnas Parko ja lisas, et töötlemises jaotatakse ära toores puu, mis läheb konteineritesse ja otse klientidele või kuivama ja hiljem klientidele. «Kui ta on ära kuivanud, siis võib ta minna veel omakorda võrkkottidesse pakkimisse.»

Puude saagimine Eesti Puu OÜ platsil. Foto: Tairo Lutter

Kuivamise periood sõltub puusordist. Näiteks enamik puid kuivavad ühe suvega ära, kuid haavapuu tahab kindlasti kaks aastat kuivamist. «Tal on küll head omadused korstna suhtes, aga ta tahab hästi palju kuivamist,» kirjeldab Parko. See eest kuivab lepapuu ühe suvega kenasti ära ja eelmisel talvel maha võetud puu kõlbab juba sel aastal ahju panna.

Kuivamisel on aga väga oluline osa päikesel ja tuulel. See aasta küll päikesega tohutult ei vedanud, kuid Parko sõnul teeb tuul paremat tööd kui päike. «Tuulisem koht on parem kui päikeseline koht, kus tuult ei ole,» sõnas ta. Konteineritele on peale ehitatud vihmakatteks väikesed viilkatused, mis samuti puuhalge kaitsevad.

Väikesed viilkatused kaitsevad puid heitlike ilmastikuolude eest. Foto: Tairo Lutter

Kõige parema puu saab metsast kätte talvel, kui lehed on langenud. «Siis ei ole puus mahla sees,» märkis Parko. «Kui leht on roheline, siis on puu mahla täis, aga mida vähem on vett ja mahla sees, seda parem ta on ja seda kiiremini ta kuivab.» Kui puuettevõtetel on aega ja viitsimist, siis võivad nad ka puu maha võtmisel kuivamise protsessi kiirendada võttes puu maha, kuid jättes oksad külge. «Tal maast enam niiskust ja mahla juurde ei tule, aga samas rohelised lehed tahavad mahla saada ja need tõmbavad tüvest veel omakorda selle viimasegi välja,» rääkis Parko.

Puuküttega elamu omanik saab valida nii kuivade puude kui ka kuivatamata ehk tooreste puude vahel. «Enamik inimesi kuivatab puid ise, kuna toores puu on ikkagi oluliselt odavam kui kuiv puu,» sõnas Parko ja lisas, et kuigi toorest puud ostetakse koguselt kõige rohkem, tuleb sellega ka kõige rohkem vaeva näha. Kuiva puud, mis on omakorda kallim, tarvitavad inimesed, kellel on vähem aega ja võimalus osta kallim puu, aga ka vanurid, kellel pole lihtsalt enam jaksu toore puuga tegeleda. «Kuigi see on natukene ebaõiglane, nendel (vanuritel – M.R.) on võib-olla rahaliselt keerulisem, aga samas toore puuga on neil füüsiliselt raskem toimetada.»

Juba konteinerisse laotud puid küll enamasti uuesti ümber laduma ei pea, kui just koduomanik ei soovi puid puuriita panna. Selleks, et puud kõige efektiivsemalt kuivaks, jagas Parko ühe nipi – puuhalu koor tuleks panna riita ladumisel kõige alla ja samuti võiks olla puuriida viimane rida laotud puukoor üles poole. Sel viisil kaitseb puukoor nii ülevalt kui ka alt tuleva niiskuse eest ning puud kuivavad kiiremini.

Puude ladumine. Foto: Tairo Lutter

Kõige enam sooja annab elamisse kasepuu, kuid seda ei saa alati soovitada. «Kui on vanem küttekolle, siis kask ei ole üldse sobiv sinna. Ta lõhub ära selle, sest ta on liiga kuum,» õpetas Parko ja lisas, et sama lugu on saare ja tammega. Nad annavad küll väga palju kuuma, aga selle jaoks peab olema ka vastav küttekolle. «Ei maksa taga ajada seda, mis kõige rohkem kuuma annab. Sellega võib endale karuteene teha.»

Kui küsida Parkolt, millise puuga on kõige parem kütta, siis vastab ta kindlalt, et kuiva puuga. «Märja puuga ei ole hea kütta, see rikub korstna ära,» sõnas ta. «Meil endal korstnapühkijad teevad ka tööd ja nad näevad seda päris tihti.» Mehe sõnul tekib vajadus märga puud kasutada neil, kes unustasid kevadel puukoorma tellida. «Augustis tahavad ruttu-ruttu viimasel hetkel veel kuivama panna, aga see puu ei ole korstnale kõige parem. Ohutus ennekõike.»

Kõige populaarsem toode on lepapuu. «Seda läheb umbes pool kogu väljaminevast kaubast,» ütles Parko. Viimaste aastate soojad talved ei ole küttepuuettevõtteid hoidnud. Parko sõnul on talved nii soojad olnud, et tippaastaid ei ole ühelgi küttepuutootjal olnud.