Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maailma majanduse 11 kasvumootorit järgmisel 40 aastal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Foto: SCANPIX

Citigroup’i peaökonomist Willem Buiter on koostöös kolleegiga uurinud, millised riigid võiksid olla järgmisel 40 aastal globaalse majanduskasvu mootoriteks, kirjutab Märten Kress Finantsvaade.ee blogis.


Analüüsi tulemusena identifitseeriti 11 riiki, mis järgmise nelja dekaadi jooksul globaalset majanduskasvu veavad. Riikide nimistu on mõneti üllatav, eelkõige seetõttu, et kasvumootorite seas on kaks Aafrika riiki, kuid nimistust on väljas Brasiilia ja Venemaa.

Maailma jaoks tervikuna ootavad autorid kuni aastani 2030 keskmiseks majanduskasvuks 4,6 protsenti aastas ja perioodiks 2030-2050 mõnevõrra madalamat ehk 3,8 protsendist majanduskasvu.

Eeltoodud kasvumäärad on niinimetatud perioodi keskmised. Samas rõhutavad autorid, et kuna reaalses elus ilmnevad üldjuhul kiirema ja aeglasema majanduskasvuga perioodid ning üle nõnda pikalt ettevaatava perioodi esineb suure tõenäosusega ka kehvadest majanduspoliitilistest otsustest tingitud stagnatsiooniperioode, on ülatoodud prognoosid pigem optimistlikud.

Igatahes jätkab maailm mitmekiiruselist kasvamist, kus kiired kasvajad on üldjuhul madalama stardipositsiooniga (elatustasemega) riigid ja regioonid.

Huvitav on võrrelda ka maailma majanduse regionaalset jaotuvust täna ja prognoosiperioodi lõpuks.

Kui täna on Põhja-Ameerika osakaal maailma majanduses pea veerand ja Lääne-Euroopaga koos moodustavad viimased ligikaudu 40 protsenti, siis aastaks 2050 on niinimetatud Vana Maailma osakaal langenud napi 20 protsendi juurde. Arenevad Aasia riigid moodustavad prognooside kohaselt siis pea poole maailma SKTst.

Globaalse majanduskasvu mootoritena järgenvaks 40 aastaks identifitseerivad Buiter ja Rahbari 11 riiki: Bangladesh, Hiina, Egiptus, India, Indoneesia, Iraak, Mongoolia, Nigeeria, Filipiinid, Sri Lanka ja Vietnam. Peamiseks kriteeriumiks oli 5 protsenti ületav keskmine per capita majanduskasv perioodil 2010-2050.

Nagu ülaltoodust näha, on 11-st riigist üheksa Aasia regioonist ja kaks Aafrikast. Sama moodi nagu käesolevast sajandist kujuneb majanduskasvu mõttes Aasia sajand, kujuneb sellest teatus ulatuses ka Aafrika sajand, arvavad Buiter ja Rahbari.

Venemaa ja Brasiilia väljajäämist kasvumootorite nimistust kommenteerivad autorid järgmiselt.

Üheks põhjuseks on Venemaa ja Brasiilia stardipositsioon, suur osa konvergentsist on nende riikide puhul juba toimunud.

Teise põhjusena tuuakse nimetatud riikide puhul välja madal investeerimismäär ja kolmandana  – eduka majanduspoliitika viljelemiseks vajalike institutsioonide - mis on eriti oluline just hilisemates konvergentsifaasides - suhteline nõrkus.

Tagasi üles