/nginx/o/2017/09/15/7102653t1h7b9f.jpg)
Eesti suurimaks kodumaiseks ehtetootjaks tõusnud Marmara Sterling, kelle tuntumad reklaamnäod on näiteks Kristel Mardisoo, Anu Saagim ja Tanja Mihhailova, kavandab järgmiseks neljaks aastaks neljakordset kasvu. Kasvuinvesteeringuteks vajaliku raha tahab ettevõte leida ühisrahastuse kaudu.
«Käesoleval aastal oleme EASi toel käinud kolmel suurel välismessil, mille hulgas on ka maailma suurim mess Šveitsis, nimega «Basel World», ja nendelt messidelt oleme saanud edasimüüjaid tänaseks Saksmaal, Prantsusmaal, Portugalis ja Rootsis,» rääkis ettevõtte juhatuse liige Janno-Jako Jaek, millest kasvuhüpe ajendatud on.
Ainuüksi viimase nädala jooksul on ettevõte saanud kaks uut klienti Prantsusmaal, neli klienti Portugalis ja kaks Rootsis. «Me näeme, et meie ärimudel töötab ja me saame seda veelgi võimsamalt järgmisel aastal jätkata,» märkis Jaek. EASi eksporditoetus Marmara Sterling OÜ-le nendel messidel käimiseks oli 50 000 eurot.
2012. aastal asustatud ettevõte on iga-aastaselt kasvanud. Kui esimesel paaril aastal oli käibe- ja kasumikasv iga-aastaselt pea kahekordne, siis ajavahemikus 2015-2016 jäi see mõnevõrra mõõdukamaks. Samas oli 2016. aasta käibenumber 283 127 eurot. Seda numbrit plaanibki ettevõte järgmise nelja aasta jooksul neljakordistada, kogudes iduinvesteeringuks raha ühisrahastuse kaudu.
Jaeki sõnul on neljakordne käibekasv pigem isegi konservatiivne. «Kui me vaatame mõnda suuremat välismaist ehtebrändi, siis ainuüksi siin Eestis on müük ligi miljon eurot või natuke alla selle. Ainuüksi Eesti või Baltikumi turul saame me pool sellest prognoosist. Konservatiivse hinnangu kohaselt,» rääkis ettevõtte juhatuse liige.
Kui aga vaadata eksporditurgude suurust, kuhu ettevõte on tänaseks juba jala ukse vahele saanud, siis tõi Jaek näiteks Portugali, kus elab 10 miljonit inimest. «Me oleme seal juba mõne kuu jooksul saanud 18 müügikohta. Seega see prognoos ei ole kaugeltki mitte liiga optimistlik,» märkis ta.
Ühisrahastusportaali Fundwise kaudu alustas ettevõte raha kaasamist möödunud nädala lõpus. Poole nädalaga on miinimumsummast 50 000 eurost juba üle poole koos ehk 27 investori kaasabil on kogutud juba 29 000 eurot. «Loodame ikka rohkemat,» ütles Jaek. Maksimaalne summa, mida ettevõte soovib ühisrahastuse abil kaasata, on 200 000 eurot.
Vaatab ka ida poole
Lisaks riikidele, kus ettevõte juba täna tegutseb – Eesti, Läti, Leedu, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa – plaanitakse järgmise nelja aasta jooksul laieneda ka Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi ja Venemaale. Viimast valikut põhjendab Jaek sellega, et nad on näinud, et Vene naistele nende tehtud ehted meeldivad.
«Me oleme varasematel aastatel näiteks Peterline'i kruiisilaevade peal neid müünud ja näinud, et seal see nõudlus on suur. Teiselt poolt on muidugi tõsi, et see turg on keeruline ja sinna [turule] sisenemine on väga keeruline,» rääkis Jaek. Nii ei plaani Marmara Sterling Venemaal otseselt tütarettevõtet asutada, pigem soovib leida usaldusväärse edasimüüja.
Swarovski kristall on üks põhjus, miks mujal Euroopas Marmara Sterlingi ehete vastu suurt huvi tuntakse. «Me oleme selle ühendanud naiseliku elegantse disainiga ja hõbedaga ja selline kombinatsioon töötab hästi,» rääkis Jaek. Ka on ehete hinnatase tema sõnul selline, kus inimene tunneb, et ta on saanud välja käidud raha eest rohkem väärtust.
Kui täna on ettevõttes on 5 töötajat, siis nelja aastaga võiks see number Jaeki hinnangul tõusta 8-9-ni. Kuigi Marmara Sterlingil on ka e-pood, siis tuleb selle kaudu üksnes 10-15 protsenti ettevõtte käibest. «Meie ärimudeli põhiline osa on ikka see, et meil on edasimüüjad,» põhjendas juhatuse liige. Kui praeguseks on ettevõttel üle 80 edasimüügikoha, siis nende arvu soovitakse kasvatada selle ajaga 300-le.
Ärikultuuride erinevused nõuavad harjumist
Küll aga plaanib ettevõte lähiajal täiendavaid investeeringuid e-poega seotud turundusse. «Meil on siin juba läbirääkimisi peetud digimeedia agentuuridega, nemad suudavad Baltikumi kliente kindlasti meile siia kanaliseerida,» märkis Jaek. Läbi Omniva pakiautomaatide võrgustiku on tema sõnul Lätti ja Leetu kauba saatmine lihtne.
Suurimaks väljakutseks järgmiste aastate jooksul peab Jaek ilmselt kohanemist eri kultuuridega. «Praegu juba Portugalis me kogeme seda, kuidas aruandluse esitamine on keerukas. See ärikultuur on erinev,» selgitas ta.
Varem on ühisrahastuse kaudu raha ettevõttesse kaasanud näiteks Arro Keraamika, kes kogus Fundwise'i kaudu 75 802 eurot, et keraamik Liisu Arro saaks teha algust oma seeriatootmisega. Temast on ka Postimees varem kirjutanud.
