Mobiilne internetiühendus on enam kui kolmveerandil leibkondadest

Mobiilne internet Foto: Liis Treimann

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88 protsendil leibkondadest, teatab statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82 protsendini, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus suurenes eelmise aastaga võrreldes kaks protsendipunkti. Juhtmega või juhtmevaba internetiühendus oli ligikaudu üheksal ning mobiilne internet kaheksal internetiühendusega leibkonnal kümnest. Veidi üle kahe kolmandiku internetiühenduseta leibkondadest märkis koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena vajaduse või huvi puudumist.

Kui 16–54-aastastest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul 97 protsenti, siis 55–74-aastaste hulgas oli vastav näitaja 68 protsenti. 65–74-aastaste hulgas suurenes internetikasutajate osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti, ulatudes 53 protsendini. Vaatamata sellele oli digilõhe noorima (16–24-aastased) ja vanima (65–74-aastased) vanuserühma vahel 46 protsendipunkti. Igapäevaselt kasutas internetti 90 protsenti ja arvutit 85 protsenti internetikasutajatest.

Liikvel olles (st kodust ja töökohast eemal) kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul mobiil- või nutitelefonis 73 protsenti ning kaasaskantavas arvutis 32 protsenti internetikasutajatest, mõlemad näitajad on 2016. aastaga võrreldes tõusnud vastavalt seitse ja kolm protsendipunkti. Vanuserühmiti oli liikvel olles internetikasutajate osatähtsus suurim 16–24-aastaste internetikasutajate seas.

16–74-aastaste internetikasutajate seas oli viimase kolme kuu populaarseim internetitegevus internetipanga teenuste kasutamine (90 protsenti), meediaväljaannete lugemine (90 protsenti) ning e-posti kasutamine (89 protsenti). Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust 22 protsenti (nt Taxify/Uberi kaudu) ning majutusteenust (nt Airbnb.com kaudu) 17 protsenti internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote või teenuse 65 protsenti internetikasutajatest, seda on ühe protsendipunkti võrra enam kui aasta tagasi. Kõige enam telliti internetist reisi- ja majutusteenuseid (61 protsenti e-kaubanduse kasutajatest) ning kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (57 protsenti). Toitu ja esmatarbekaupu ostis või tellis internetist veidi üle kolmandiku (35 protsenti), elektroonilisi seadmeid aga veerand e-kaubanduse kasutajatest.

Eesti 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest kasutas iga päev arvutit 96 protsenti, neist 95 protsenti ka internetti. Internetiühendustest on valdavalt kasutusel püsiühendus, kuid ligi kolmveerand ettevõtteist kasutas töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Kasutatavad interneti püsiühendused on aasta-aastalt kiirenenud. 80 protsenti püsiühendusega ettevõtetest oli kiireim allalaadimiskiirus üle 10 Mbit/s. Püsiühendust kasutanud ettevõtteist 97 protsenti oli kasutusel oleva püsiühendusega rahul.

15 protsendil Eesti ettevõtetest olid 2017. aastal palgal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kvalifikatsiooniga spetsialistid. 8 protsenti ettevõtteist kohtas raskusi IKT-spetsialistide värbamisel. Et infotehnoloogiliste vahendite kasutamine on igapäevaelu lahutamatu osa, on IT-oskuste pidev täiendamine möödapääsmatu. Kümnendik Eesti ettevõtteist koolitas oma töötajaid IKT alal, 8 protsenti ettevõtteist tegi koolitusi ettevõttes töötavaile IKT-spetsialistidele.

2017. aastal turustas 18 protsenti Eesti ettevõtteist oma toodangut või teenuseid elektroonse keskkonna kaudu. E-müügiga tegelenud ettevõtete müügitulust andis e-müük viiendiku. Suurimad e-müügi kasutajad olid hulgi- ja jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtted.