Elustiiliteemaline uuring Šotimaal tuvastas, et telkimisega tegelevad inimesed lasevad end igapäevaelul vähem stressi viia.
Õnnemeeter: telkimine teeb elu paremaks
Niisiis, uuringus võrreldi telkijaid ja mittetelkijaid, vahendab thaindian.com.
«Telgiinimestest» väitis 68 protsenti, et on oma elukvaliteediga rahul. Mittetelkijatest teavitas elustandardiga rahulolust uurijaid 60 protsenti. Seega pluss kaheksa protsendipunkti telkijate kasuks.
Telkijatest mainis 22 protsenti, et tavalised päevatoimetused tekitavad neil stressi. Mittetelkijad teatasid stressinähtudest 31 protsendi ulatuses. Telkijatele juurde 9 punkti.
Telkijatest 92 protsenti usub, et telkimine võib muuta inimesi õnnelikumaks. See number näitab pühendumist oma hobile.
Liverpooli John Moorese ülikooli teadlane Kaye Richards tõlgendab saadud tulemusi omal viisil.
«Näib, et telkimisel juhtub sageli midagi transformaalset, midagi sellist, mida ei tule ette jalutamisel, rattasõidul või lihtsalt vabal päeval,» mõtiskleb teadlane. Transformatsioon tähendab muundumist, muutumist, teisenemist.
«Lähem kontakt loodusega, võimalus kogeda päikeseloojangut ja päikesetõusu ning nende vahelist videvikku eristab telkimist neist hüvedest, mida seostatakse muude tegevustega looduses,» märgib Richards.
Teadlane lisas, et telkimine mõjutab hästi ka vaimset tervist, perekonna ühtekuuluvustunnet ning isegi kliimat.
Kliima aspekti all peab teadlane ilmselt silmas väikest ökoloogilist jalajälge, mis telkimisega kaasneb, kus pealegi ei toimu süsiniku paiskamist atmosfääri, mida peetakse kliimamuutuste tekitajaks.
Nii näibki olevat põhjendatud, miks telkijad on oma eluga rahul.
Ja veel kaks numbrit kõnealusest uuringust. 85 protsenti küsitletud lastest ütlesid, et telkimine vähendab nende vanemate stressitaset. 60 protsenti vastanutest leidis, et telkimine on vaatamata sissetuleku suurusele kättesaadav kõigile.