Analüütikud: kiire majanduskasvu pidu pikalt ei jätku

Eesti suure majanduskasvu üle rõõmustamine võib jääda lühiajaliseks. Foto: Mihkel Maripuu

Eilsel Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid pankade analüütikud, et hoolimata Eesti teise kvartali üllatavalt kõrgest 5,7-protsendilisest majanduskasvust, ei ole niivõrd suurt kasvunumbrit siiski pikaajaliselt põhjust oodata.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti viimaste aastate kiire palgakasv tulnud paljuski ettevõtete kasumite arvelt. «Nüüd on siiski näha murrangut – koos nõudluse ja hinnakasvuga on ka ettevõtete kasumid hakanud tublisti suurenema ning on andnud neile rohkem võimalusi investeerimiseks,» rääkis Mertsina.

Kui suuri ootamatusi ei tule, jääb Mertsina hinnangul suhteliselt tugev majanduskasv lähiajal püsima. «Eesti majandus on küll kasvutsüklis, kuid eesolevatel aastatel ootame selle mõningast aeglustumist. Aasta esimese poole üle viieprotsendine kasv on selgelt üle potentsiaalse. Samas on majandus praegu heas tasakaalus – loodud lisandväärtus on sisenõudlusest suurem ja jooksevkonto ülejäägis,» lisas ta.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul on majandust lühiajaliselt toitnud suur investeeringute kasv, kuid majanduse seisukohalt olulises tööstussektoris on see olnud pigem madal. Üks murekoht peitub ka ekspordi liigses toetumises kapitalikaupadele, eriti ehitusega seotud kaubagruppidele.

«Kui Skandinaavia aktiivne ehitusturg peaks ühel hetkel jahtuma, siis on raske seda kaotust teiste turgude või toodete abil kompenseerida,» rääkis Nestor. Paari aasta perspektiivis ei ennusta ka SEB analüütik suurt muutust majanduse kasvunumbrites, kuna väliskeskkond on sedavõrd soodne.

Arutelul osalenud Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin lisas, riskikohaks on lähiriikide majanduskasvu protsüklilisus. «Kasvutegurid on riikidel sarnased: sõltume lisaks sisetarbimisele ja investeeringutele ka teineteise välisnõudlusest,» kirjeldas ta.

Uibopini sõnul näitasid 2017. teise kvartali meie peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi samuti kiireid, kolme-neljaprotsendilisi aastaseid kasvunumbreid, aga eksportnõudluse vähenemisel mõjutab see majanduskasvu võimendatult negatiivses suunas.

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi sõnul tuleks pikemas plaanis hakata end rohkem võrdlema konkurentsivõimeliste majandustega. «Enamik prognoose näitab, et kahe aasta pärast hakkab arenenud riikide majanduse kasv aeglustuma,» märkis ta.

Palmi sõnul ei luba tööstuse tänane seis olla pikas plaanis optimistlik. «Selles valguses oleks mõistlik praeguse kasvu ja riigi jaoks hea maksulaekumise ajal ka reserve koguda ja ülejääkide kulutamisest hoiduda,» rääkis ta. Investeeringute osas tuleks Nordea ökonomisti arvates eelistada sektoreid, mis annavad suurema panuse eksporti.

DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul on Eesti majanduse pikaajalise edu taga paindlikkus. «Pikemas perspektiivis on pea võimatu teada, milline sektor on kõige edukam. Seetõttu peaksime olema ettevaatlikud, et me näiteks riiklike meetmetega majanduse struktuuri liigselt ära ei lukustaks,» rääkis Roosimägi.

Riigi tulud sõltuvad suuresti tööjõumaksudest, mis on viimastel aastatel kasvanud majandusest kiiremini. «Praegu tundub olevat õige aeg reserve koguda, et nende toel tulevikus raskematel aegadel majandust turgutada. Majanduskasvu tingimustes eelarve defitsiiti laskmine on põhimõttelist laadi küsimus ning erineb Eesti senisest praktikast,» lisas Roosimägi.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.