Elu paraneb! Rahandusministeerium tõstis järsult majanduskasvu prognoosi

Superministeeriumi hoone. Foto: Erik Prozes

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ennustab majanduse elavnemist, palgakasvu jätkumist ning eratarbimise kasvu kiirenemist.

Rahandusministeerium avalikustas täna oma majandusprognoosi, milles näeb selleks aastaks 4,3 protsendilist ja 2018. aastaks 3,3 protsendilist majanduskasvu.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul püsib palgakasvu tempo kiire, ettevõtete kasumid on taastunud. Tööhõive kasv jätkub veel mõned aastad, majanduskasv suurendab nõudlust töökate käte järele, ütles Tõniste.

Eesti majandusel läheb paremini, riigi võlad ja kulud vähenevad, maksukoormus ei tõuse, võttis Tõniste majandusprognoosi lühidalt kokku. Paranema on hakanud ettevõtete kindlustustunne ning välis- ja sisenõudlus suurenenud. Keskmine palk tõuseb ministeeriumi prognoosi kohaselt nelja aastaga 1495 euroni.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on majanduslik loidus järk-järgult taandumas, samas ei pruugi viimase aja kiirem majanduskasv olla väga püsiv. Aasta teises pooles kasvutempo ilmselt aeglustub, kuid sellegipoolest tuleb tänavune majanduskasv kõrgem varemprognoositust, kinnitas ta. "Stagnatsioon on läbi, mingi pööre on toimunud," kinnitas Aben.

Abeni sõnul palgakasv teises kvartalis taas kiirenes, kuid kasumite kasv on veelgi rohkem kiirenenud. Järgmisel aastal suurendab tulumaksureform paljude sissetulekut, mis annab palgasurve osas veidi leevendust ettevõtjatele, märkis Aben. "See tuleb appi nii keskmiselt madalama palgaga töötajale kui tema tööandjale."

Abeni sõnul kiireneb ka hinnatõus, mis sel aastal kujuneb 3,4-protsendiliseks ja järgmisel aastal 2,7-protsendiliseks. Ent hinnatõusu kõrgpunkt on ilmselt möödas, lisas analüütik.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul pole eelarvekasvu ja majanduskasvu seos üks-ühene. Maksutulude kasv sel aastal veel oluliselt ei kiirene, ütles Kirsipuu.

Kütuse- ja alkoholiaktsiisi laekub tänavu prognoositust vähem. Alkoholi piirikaubanduse osakaal jõuab lähima nelja aasta jooksul 16-protsendini tarbimisest. Siiski ootab rahandusministeerium järgmisel aastal 58,3 miljonit eurot lisanduvat aktsiisitulu eelarvesse. 

Me jälgime väga hoolikalt, mis toimub piirikaubandusega, rääkis Tõniste. "Me pigem pole mures niivõrd lõunasuunalise, kui põhjasuunalise piirikaubandusega, mille kadumine mõjuks meie majandusele väga halvasti." Tõniste sõnul oleme tervikuna siiski korralikus plussis alkoholiaktsiisiga.

Valitsuse investeeringud on Kirsipuu sõnul kasvamas. Tänavu kasvavad need 27 protsenti ja järgmisel aastal 10 protsenti. Valitsussektori kulud samal ajal vähenevad. Riigipalgaliste arv ei tohi kasvada ja majandamiskulud peavad olema kontrolli all, ütles Kirsipuu. 

Investeeringud, millesse valitsus lähiaastatel raha süstib, on juba varem koalitsioonipaketis kokku lepitud nagu näiteks Linnahalli renoveerimine ja maanteede korrastamine.

Kiirenenud majanduskasv ei tähenda kohe seda, et riik hakkaks rohkem reserve koguma. Kirsipuu sõnul hakkavad riigi reservid kasvama aastast 2020, kui eelarvemiinusest on välja tuldud. See, kui ühel aastal on majanduskasv taastunud, ei tähenda, et oleksime kohe optimaalsel tasemel, ütles Kirsipuu.

Pikalt vindunud majandus on sel aastal justkui tammi tagant pääsenud. Tänavu esimeses kvartalis üllatas majandus 4,4-protsendilise kasvuga ning teises kvartalis kiirenes kasv veelgi 5,7-protsendini. 

Eilsel Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid pankade analüütikud, et hoolimata Eesti teise kvartali üllatavalt kõrgest 5,7-protsendilise majanduskasvust, ei ole niivõrd suurt kasvunumbrit siiski pikaajaliselt põhjust oodata.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti viimaste aastate kiire palgakasv tulnud paljuski ettevõtete kasumite arvelt. «Nüüd on siiski näha murrangut - koos nõudluse ja hinnakasvuga on ka ettevõtete kasumid hakanud tublisti suurenema ning on andnud neile rohkem võimalusi investeerimiseks,» rääkis Mertsina.

Kui suuri ootamatusi ei tule, jääb Mertsina hinnangul suhteliselt tugev majanduskasv lähiajal püsima. «Eesti majandus on küll kasvutsüklis, kuid eesolevatel aastatel ootame selle mõningast aeglustumist. Aasta esimese poole üle viieprotsendine kasv on selgelt üle potentsiaalse. Samas on majandus praegu heas tasakaalus – loodud lisandväärtus on sisenõudlusest suurem ja jooksevkonto ülejäägis,» lisas ta.