Ministeerium: piimatööstused ei kasuta kõrget võihinda ära

Võipakid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maaeluministerium teatab, et viimastel kuudel rekordilisele tasemele kerkinud võihinnad ning niinimetatud võidefitsiidi on põhjustanud tugevalt suurenenud nõudlus piimarasva järele. Statistika põhjal pole kõrged hinnad aga siiani ajendanud piimatööstusi või tootmist suurendama.

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kandi sõnul on nii tööstuslikud kui ka eratarbijad otsustanud asendada taimsed rasvad taas piimarasvaga. «Piimatoodete puhul on tegemist globaalse turuga, maailmaturu tõusud ja langused mõjutavad meie turul toimuvat väga otseselt,» lisas Kand.

Maaeluministri Tarmo Tamme sõnul on oluline, et ajal, kui piimatoodete hinnad on kõrged nii kodumaal kui ka väljaspool, pööraksid Eesti piimatööstused tähelepanu ka siseturu klientidele. «Välisturud on väga muutlikud ning oleme juba näinud, kuidas headele aegadele võivad väga kiiresti järgneda pikad madalseisud, mille ajal on just koduturg see, mis piimasektorile sissetuleku tagab,» rõhutas Tamm.

Võrreldes aastataguse perioodiga on Euroopa Liidus või tootjahind 87 protsenti kõrgem. Samuti on või hind alates käesoleva aasta kevadest väga kiiresti tõusnud teistel suurtel piimaturgudel, näiteks Okeaanias (sh Austraalia ja Uus-Meremaa) ja USA-s. Ka Eestis on või nii tööstustest väljamüügi-  kui ka jaehinnad ajaloolisel rekordtasemel ja tõus jätkub, teatab maaeluministeerium.

Eesti piimatööstuste või tootmismahud on viimastel kuudel olnud varasemast pigem madalamad, mis viitab samuti sellele, et turul on kõrge nõudlus piima ja  piimast tehtud toodete järele. Eesti  võieksport on käesoleva aasta esimesel poolaastal olnud väärtuseliselt enam kui kolmandiku võrra suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, samas mahuliselt (st tonnides) on see ligikaudu viiendiku võrra langenud. «See tähendab, et võid müüakse välja oluliselt kallimana. Samas on ka muude toodete hinnad niivõrd kõrged, et või ekspordimahtu ei ole nõudlus kasvatanud,» selgitas Taavi Kand.

Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu ladudes võid ei ole, seega ei ole oodata, et sealtkaudu pakkumist suurendada oleks võimalik. Kuna piimatootmine nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas pole viimasel ajal eriti kasvanud ja kõrged on ka teiste piimatoodete hinnad peale või, pole suuremat hinnalangust lähiajal ette näha. Siiski põhineb või hinnatõus osaliselt ka emotsioonidel, seega võib see millalgi hindu veidi langetada, teatab maaeluministeerium.

Eesti võitootja Valio juht Maido Solovjov ütleb, et toodangu suurendamine niisama lihtsalt ei ole võimalik. «Võid ei saa eraldi toota,» vastab Solovjov. Või tootmine on osa struktuursest tootmisest. Nimelt võtab Valio vastu kindla arvu toorpiima, millest tehakse juustu ja sellest protsessist jääb üle koor, millest tehakse võid. «Või on ikkagi nagu kõrvaltoode tänase juustutootmise juures.»

Ettevõtte juht sõnab, et tootjatel oleks ühe võimalusena juustu teha vähem ja piim, mis vastu võetakse, teha kooreks ja piimapulbriks. Masinate puuduse tõttu Valiol antud võimalust aga ei ole.

Solovjov vastab, et kogu tootmine on varem struktuuridega paika pandud ja kogu ahela muutmine on aega nõudev tegevus. «Et suunata tootmist kiirelt ühele tootele ümber on raske ja kindlasti on kellelgi lepinguid näiteks koore müügiks, mille tõttu ei ole võimalik kiiresti reageerida.»