/nginx/o/2017/09/11/7091311t1h0454.jpg)
Täna hommikul kogunenud rahanduskomisjon arutas küll presidendi suve hakul väljakuulutamata jäänud suhkrumaksu eelnõu, kuid midagi selle kohta veel ei otsustanud. Küll aga selgus, et rahandusministeeriumil on ametlik riigiabi taotlus suhkrumaksu erandite osas seniajani Euroopa Komisjonile esitamata.
Rahanduskomisjoni tänase istungi päevakorras oli kaks sisulist arutelu teemat. Esmalt andis rahandusministeerium ülevaate ettevalmistamisel olevatest eelnõudest ning seejärel arutati presidendi poolt väljakuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu.
«Me kuulasime ära presidendi õigusnõuniku arvamuse ja kommentaari sellele. Nüüd me ootame põhiseaduskomisjoni arvamust,» rääkis rahanduskomisjoni esimees, Keskerakonda kuuluv Mihhail Stalnuhhin, kaugele presidendi suve hakul vetostatud suhkrumaksu arutelu osas jõuti.
Ettevõtjate pöördumine suunati ministeeriumile
Mis puudutab nelja erineva ettevõtjate liidu tänahommikust kirja rahanduskomisjonile, kus nad juhtisid tähelepanu seitsmele küsimusi tekitavale aspektile tänase suhkrumaksu seaduse eelnõu juures, siis ütles Stalnuhhin, et komisjon suunas selle edasi rahandusministeeriumile ettepanekuga lisada omapoolsed kommentaarid. «Peale seda me hakkame seda vaatama,» lausus ta.
Komisjoni tänasel istungil ettevõtjate liitude kirja ettepanekutesse Stalnuhhini sõnul ei süvenetud. «Kui teile laekub hommikul kiri, kus on seitse põhimõttelist punkti – ja see toimub pool tundi enne istungi algust –, kas teie olete selleks suuteline?» märkis Stalnuhhin.
Ta rõhutas, et nelja ettevõtlusliidu – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Karastusjookide Tootjate Liidu ning Eesti Kaupmeeste Liidu – kiri ei puudutanud mitte ainult üksikuid mõisteid (nagu nt magustatud joogi mõiste), vaid ka mitut märksa põhimõttelisemat laadi küsimust.
Ka ei soovinud rahanduskomisjoni esimees avaldada, mis on tema enda seisukoht ettevõtjate ettepanekute osas. «Ma ei kujunda poliitikat, ma juhatan rahanduskomisjoni tööd,» oli Stalnuhhini lakooniline vastus.
Mõnevõrra teisel seisukohal on opositsiooni esindavad rahanduskomisjoni liikmed. «Arutelu ei olnud pikk, sest komisjoni esimees ütles kohe arutelu algul, et täna me mitte midagi ei otsusta, kuulame ainult ära presidendi büroo seisukohad,» rääkis reformierakondlasest komisjoni liige Aivar Sõerd.
Küll aga on ta seda meelt, et koalitsioon on nüüd otsustanud kevadise kiirustamise asemel suhkrumaksu seaduse eelnõu osas rahulikuma tempoga edasi minna. «Siin nädalavahetusel valitsuskoalitsioon natuke kergitas saladuskatet ka oma plaanidelt – et suuri muudatusi eelnõusse ei tule, magustatud joogi maks igal juhul seadusena vastu võetakse ja jõustumine saab olema 1. juulist 2018,» loetles Sõerd.
Ministeeriumil tegelik riigiabi taotlus esitamata
Tema sõnul on põhjus, miks koalitsioon selle eelnõuga enam ei kiirusta, väga lihtne. «Põhjus on seotud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamisega. Minu hinnangul on sellega väga suured probleemid,» märkis Sõerd. Peamine probleem on aga see, et juba maikuust lubatud riigiabi taotlus on siiamaani rahandusministeeriumil Euroopa Komisjonile esitamata.
«Ministeeriumi esindaja rääkis täna sellest, et riigiabi taotluse menetlemine koosneb kahest etapist. Esimene on selline mitteametlik või eelteate vormis. See eelteade on ka ära tehtud. See tunnistati ka väga suureks riigisaladuseks - seda isegi riigikogule ei näidatud,» rääkis Sõerd. Ta ise sai selle sisuga alles allkirja vastu tutvuda. «See viis, kuidas mina sellega tutvuda sain, oli hullem kui NATO riigisaladusega tutvumine,» märkis rahanduskomisjoni liige.
«Seda ma julgen öelda, et see eeltaotlus oli täiesti sisutühi. Seal ei olnud vastuseid nendele küsimustele, mida Eesti avalikkus tahab teada saada ja mida ka Euroopa Komisjon tahab teada saada,» märkis reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige. Tema sõnul olid teatises täidetud vaid formaalsed lahtrid, sisulised olid täitmata.
«Ma täna komisjonis küsisin ka, et kas siis see lõplik riigiabi taotlus on esitatud ka või ei ole. Noh, siis oligi vastus, et ei ole esitatud, praegu käib n-ö loa menetlemise esimene etapp, mis siis ongi see eelteatis ja mitte-ametlikud konsultatsioonid,» lausus Sõerd. Tema sõnul põhjendab ministeerium nüüd lõpliku taotluse viibimist sellega, et eelnõu on alles pooleli ja pole veel teada, milline saab olema selle lõppversioon.
«Minu hinnangul ministeerium on lihtsalt hädas Euroopa Komisjonile nende soovitud erandite põhjendamisega, sest igal juhul on see maks sellisel kujul diskrimineeriv, vastuolus Euroopa ühisturu põhimõtetega – kaupade vaba liikumise, võrdse konkurentsiga –, ja ta ei ole Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga kooskõlas,» lausus Sõerd.
Mis puudutab ettevõtjate liitude kirja, siis Sõerdi sõnul oli istungi alguses olnud õhus veel ka võimalus, et liitude esindajad kutsutakse kirja tutvustama. «Komisjoni esimees vastas sellele, et ettevõtjaid ei ole praegu plaanis kutsuda ja et komisjon ei hakka täna arutelu avama, vaid ootab ära ministeeriumi seisukohad nendele ettevõtjate probleemidele,» kirjeldas rahanduskomisjoni liige.
Sõerdi sõnul kattuvad ettevõtjate tehtud ettepanekud suuresti sellega, millele ka opositsioon on seni suhkrumaksu puudutavas arutelus välja on toonud. «See kiri on hästi põhjendatud ja probleemid on reaalsed,» märkis ta.
Ministeerium ootab lõplikku seaduse versiooni
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast öeldi Postimehele, et kuna pärast presidendi suve hakul pandud vetot suhkrumaksu seaduse eelnõule läks seadus tagasi parlamenti, siis nüüd osaleb ministeerium algatajana edasises protsessis vastavalt riigikogu äranägemisele.
«Oleme teavitanud Euroopa Komisjoni, et meie koostöö nendega jätkub siis, kui riigikogu on otsustanud, kuidas seadusega edasi toimetada,» ütles Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast, kinnitades sellega, et tegelik riigiabi taotlus on Euroopa Komisjonile veel esitamata.
Ta põhjendas seda sellega, et ministeerium saab riigiabi osas teha koostööd vaid siis, kui on enam-vähem lõplikult teada, mis kujul seadus vastuvõtmisele läheb - ehk mida ja kuidas riik reguleerida soovib. Küll aga märkis Suutre, et rahandusministeeriumi seisukoht on, et seaduse avaldamise ja jõustamise vahele peab igal juhul jääma maksukorralduse seaduses ette nähtud kuus kuud.
See aga tähendab, et järjest ebatõenäolisemaks muutub seaduse kehtestamine alates 1. jaanuarist 2018, nagu valitsuse algne plaan veel kevadel oli. Ka võib juhtuda, et suhkrumaksu kehtestamine lükkub üleüldse hoopis 2019. aastasse. Sõerdi sõnul ei pandud täna rahanduskomisjonis ka paika, millal järgmisel korral suhkrumaksu juurde tagasi tullakse.
«Koalitsioon ei kiirusta praegu sellega, minnakse täiesti rahulikus tempos, konkreetseid tähtaegu ei ole. Ju nad on ise aru saanud, et see riigiabi taotlemine on väga kaelamurdev probleem,» pakkus reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)