Londoni linnavõim «peedistab» lisaks Taxifyle ka Eesti ajakirjandust

TfL-i peakontor Foto: National Pictures / Will Oliver/©National Pictures / TopFoto

Londoni transpordiamet TfL (Transport for London) keelustas möödunud nädalal ootamatult Eesti sõidujagamisettevõtte Taxify tegevuse linnas ning keeldub nüüd vastamast ka Eesti ajakirjanduse täpsustavatele küsimustele seoses juhtumiga.

Taxify teatas üleeile, et esitas juba neli kuud tagasi TfL-ile avalduse tegevuslitsentsi saamiseks Londonis, kuid pole siiani saanud sellele mingisugust vastust. Seetõttu otsustas Taxify omandada kohaliku ettevõtte City Drive Services, millel oli vajalik litsents juba olemas, ja asus möödunud teisipäeval Londonis läbi selle tegevust.

Sellele reageeris kibekiirelt muidu nii aeglane TfL, kes keelas Taxifyl tellimuste pakkumise ning veelgi enam – tühistas ka eestlaste omandatud ettevõtte litsentsi. Põhjus: uued omanikud olevat riskiks londonlastele.

Postimees uuris täna TfL-ilt muu seas, kas litsentside taotlemine võtabki ametil tavaliselt nii kaua aega, miks jäeti litsentsita eestlaste ostetud ettevõte ning kas Taxifyl on Uberi kõrval üldse lootust turule pääseda?

Mitmele sisuliselt vastusele laekus aga ameti pressiohvitserilt Dan Maskellilt vaid üks soovitus: lugeda möödunud reedest pressiteadet, mille kolmelauseline sisu ütleb, et Taxifyl endal puudus vajalik litsents ja tal keelati Londonis sõitjateveo teenuse osutamine.

Seega ei anta lisaks ettevõttele ka avalikkusele sisulist informatsiooni, miks Eesti ettevõte transporditurule ligi ei lasta. «Meil pole praegu midagi lisada,» sõnas Maskell.

Taxify tegevjuht Markus Villig kirjutas pühapäeval, et TfLi argumentidel pole mingisugust alust ja ettevõte taotleb seetõttu kohe litsentsi tagasi.

 «Vaatamata Taxify parimatele püüetele, konsulteerimistele ja vastavusele viimisele Londoni nõudmistele, on TfL teinud kõik nende võimuses oleva, et kaitsta senist eraõiguslikku sõidujagamismonopoli (viide Uberile – toim),» arvas Villig.