Pikast kaklusest hoolimata jätab Venemaa gaasi ekspordimonopoli Gazpromile

Nord Streami Portovaja kompressorijaam, millele Venemaa võimud ei taha Gazpromist sõltumatuid maagaasi tootjaid ligi lasta, et Venemaa ettevõtete omavaheline konkurents ei hakkaks hinda kärpima ja riigieelarve tulusid vähendama. Foto: Mihkel Maripuu

Hoolimata aastatepikkusest võitlusest õiguse eest Euroopasse maagaasi müüa, ei lase Venemaa valitsus Rosnefti ja Novateki eksporditoru juurde, jättes müügimonopoli endiselt Gazpromile, teatas Vedomosti.

Valitsuse otsus põhineb Gaszpromi hinnangule, et sellel riigi kontrolli all tegutseval hiigelettevõttel jätkub Euroopa varustamiseks endal piisavalt maagaasi.

Gazpromile antud maagasi ekspordimonopoli muutmine ei ole praegu päevakorras, teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak. „Ma arutasime (ekspordi liberaliseerimist), meil on praegu kontseptuaalselt vastu võetud otsus selle positsiooni säilitamiseks,“ rääkis minister.

Valitsus otsustas ministri selgitusel säilitada ühtse ekspordikanali, mis on andnud Venemaale turul eelise, toetanud riigieelarve laekumisi.

Alates 2006.aastast, kui võeti vastu gaasi ekspordi seadus, kuni 2013. aasta lõpuni oli Gazprom ainukene Venemaa gaasi eksportija. Sõltumatute gaasitootjate survel 2013. aasta detsembrikuus gaasi eksporti mõnevõra liberaliseeriti, lubades veeldatud maagaasi eksporti ka teistele riiklikele ettevõtetele. Tingimuseks seati, et veeldamisel kasutatakse üksnes meres asuvatest puuraukudest ammutatud maagaasi. Nn sõltumatutele gaasitootjatele lubati veeldatud maagaasi eksporti juhul, kui neile on juba antud selliste gaasimaardlate kasutusele võtmiseks luba ja nad kavatsevad rajada seal veeldatud maagaasi tehased. Gazpromile jäi alles ainuligipääs eksporditorustikule.

Nn sõltumatud gaasitootjad aga ei jäta jonni ja üritavad sellegi poolest saada luba ka torus transporditava maagaasi ekspordiks.

Venemaal ammutati eelmisel aastal 640 miljardit kuupmeetrit maagaasi, millest 419 miljardit kuupmeetrit langes Gazpromile. Peamiste ekspordipretendentide Novateki ja Rosnefti osa oli 133,2 miljardit kuupmeetrit. Gazprom eksportis mullu 179,3 miljardit kuupmeetrit ja tänavuse aasta ekspordi prognoosiks on 190 miljardit kuupmeetrit magaasi.

Kaks aastat tagasi üritas Novatek pääseda eksporditurgudele läbi ettevõtte Gazprom Eksport, milleks palus Putinilt luba ettevõtte juht Leonid Mihelson.

Gazpromi seisukohta väljendas siis ettevõtte juhatuse esimehe asetäitja Aleksandr Medvedev: „Meie tarbijate soovide täitmiseks Euroopas gaasidefitsiiti ei ole. Me suudame ühe kraanikeeramisega lisada rohkem kui 100 miljardit kuupmeetrit gaasi.“

Medvedev rõhutas, et maagaasi ekspordil läbi teiste kanalite ei ole ei Gazpromile ega ka Vene riigile mingisugust mõtet.

Kuid Venemaa gaasiekspordi täielikust liberaliseerimisest ei ole mitte kunagi juttu olnud ja valitsuse konservatiivne otsus oli seetõttu ka ette aimatav.

„Otsuse aluseks oli kartus kahjustada eksporditulusid olukorras, kus konkurents niigi tugevneb,“ ütles Skolkovo ärikooli energeetikakeskuse direktor Tatjana Mitrova. „Eelarvelaekumiste seisukohalt on gaasi hinna kõikumine ja geopoliitilised suhted suurte ostjatega palju olulisemad kui gaasi ekspordi organisatoorne vorm.“

Kuid tulevikus muutub gaasiekspordi liberaliseerimine möödapääsmatuks, sest Mitrova hinnangul sõltumatud gaasifirmad jätkavad surve avaldamist, kuna eksport näib neile ainsa sissetulekte suurendajana olukorras, kus Venema siseturg vaevleb stagnatsioonis.