Teises kvartalis oli Eestis rekordiline arv vabu ametikohti

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitaja
Ehitaja Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu teises kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja.

Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus 9500-ni, suurenes 2017. aasta teises kvartalis vabade ametikohtade arv 26 protsendi võrra, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis veidi suurem kui esimeses kvartalis, kui vabade ametikohtade arv oli 11 200. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 7 protsendi võrra.

Ametikohtade koguarvust moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa 20 protsenti töötleva tööstuse, 15 protsenti kaubanduse ja 10 protsenti hariduse valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli teises kvartalis üle 561 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli tänavu teises kvartalis 2,1 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta teises kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli teises kvartalis 4,3 protsenti majutuses ja toitlustuses ning 3 protsenti haldus- ja abitegevustes. Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli 0,7 protsenti kinnisvaraalases tegevuses ja 0,8 protsenti mäetööstus.

Enam kui kolmveerand vabadest ametikohtadest ehk 78 protsenti asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta teises kvartalis kõrgeim ehk 2,6 protsenti riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 2,9 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Vabade ametikohtade määr oli madalaim ehk 1,1 protsenti kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Enamik vabadest ametikohtadest ehk 67 protsenti asusid jätkuvalt Harjumaal, sealjuures 51 protsenti Tallinnas, millele järgneb 9 protsendiga Tartu ja 6 protsendiga Ida-Viru maakond. Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles