/nginx/o/2011/04/23/563823t1h310f.jpg)
Arvamusküsitluste valguses on Vene juhttandemi, president Dmitri Medvedevi ja peaminister Vladimir Putini populaarsus tänavu järjest kiiremini langema hakanud.
Medvedev-Putini populaarsus langeb üha kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiendava hoobina Vene poliitilisele aparaadile on enam kui kolme aasta madalusrekordi püstitanud ka Putini partei Ühtse Venemaa populaarsus.
17. aprilli seisuga hääletaks nimetatud partei poolt vaid 43 protsenti venelastest. Ühtse Venemaa populaarsuse kõrgpunkt oli aastal 2009: 56 protsenti.
Detsembris ootavad Ühtset Venemaad ees parlamendivalimised. Üldiselt arvatakse, et praegust kahe-kolmandiku-enamust see partei siis enam ei saa.
Avaliku Arvamuse Fondi poolt avaldatud reitingud on alates aasta 2009 lõpust pidevas languses.
Tänavu on langemine pidevalt hoogustunud.
Kuigi toetust jagub mõlemal mehel esialgu veel küllaga – Putinil 53 ja Medvedevil 46 protsenti – on langustrend Vene poliitilise eliidi murelikuks muutnud.
Presidendi reiting oli alles detsembris 51 protsenti, praegune näitaja on kõige madalam alates ametisse astumisest.
Putini reiting on aga madalaim alates aastast 2006.
Poliitanalüütik Dmitri Oreškin ütles reedel sõltumatule raadiojaamale Eho Moskvõ, et langev populaarsus tuleneb peamiselt korruptsioonist ja majanduslikest faktoritest.
«Inimesed ei adu, et kord paraneks. Pigem on neil tunne, et neile valetatakse. Ja sellest lähtuvalt langeb populaarsus edasi,» ennustas Oreškin.
Ühtse Venemaa lähedal seisva mõttekoja Strateegiliste Uuringute Keskuse märtsikuise uuringu järgi võib Putinit ja Medvedevit tabada «legitiimsuskriis».
Et oma populaarsust valimisteks üles putitada, käis Putin kolmapäeval riigiduuma ees esinedes välja suured pensionitõusud.
Kreml on ühtlasi rahutu Venemaal kasvavate protestimeeleolude pärast, mille eksperdid kirjutavad reaalpalkade loiu kasvu arvele pärast 2008. aasta üleilmset majanduskriisi.
Avaliku Arvamuse Fondi aprillikuised küsitlused näitasid, et 39 protsenti inimestest võtaksid hea meelega osa opositsioonilistest protestidest.
Veebruaris, pärast Moskvas toimunud etnilisi rahutusi, oli vastav protsent mõnda aega isegi 49 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.