/nginx/o/2011/04/23/563804t1h65b5.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit viis läbi jäjekordse küttekulude uuringu, selgitamaks välja Tallinna elanike küttekulutusi käesoleva aasta veebruaris.
Külmad talvekuud kasvatasid korteriomanike küttearveid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuring viidi läbi veebruari küttekulude kohta rohkem kui sajas majas Tallinnas ja Harjumaal,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.
Tema sõnul on kõige energiasäästlikumad 1960 -70. aastatel ehitatud suurpaneelkortermajad, mis on osaliselt või täelikult renoveeritud.
«Küttekulu ühe ruutmeetri kütmiseks oli vahemikus 12,2 - 45 KWh, mis vastab küttehinnale 0,58-2,91 eurot. Keskmine küttekulu oli 25,3 KWh , see tähendab 1,5 eurot ühe ruutmeetri kohta - võib aga nentida, et erinevates Tallinna linnajagudes on küttekulutuste hinnavahe kuni viiekordne.»
Jõgeva sõnul mõjus pikk külm talv ning seetõttu pikenenud kütteperiood oluliselt korteriüistute liikmete rahakotile.
«Muidugi on kõige energiasäästlikumad need majad, mis on täielikult soojustatud, kus toimib 2-toru küttesüsteem ja kütte arvestamine toimub igas korteris individuaalselt küttekulu jaoturitega.
Tuleb aga nentida, et uuringusse olid kaasatud ka mõned viimasel kümnendil ehitatud majad, kuid nende näitajad jäid alla eelpool kirjeldatud majadele,» tutvustas Jõgeva uuringu tulemusi.
Tema sõnul on energiasäästlikkuse poolest uuringus silma paistnud kortermajades hästitoimivad ühistud ja rahulolevad elanikud.