Üha kiirenev hinnatõus lööb kõige valusamalt madalapalgalisi

Novembris oli hinnatõus viimase viie aasta suurim. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,4 protsenti, kuid võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti, teatas statistikaamet. Analüütikute hinnangul võib inflatsioon aasta teises pooles nii kiireneda kui aeglustuda, kuid lööb kindlasti kõige enam väiksema sissetulekuga perekondi.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad. Statistikaameti teatel on kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 3,0 protsenti.

Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,4-protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2 protsenti kallimad piim, piimatooted ja munad.

Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest kolm viiendikku andis 28 protsenti kallim õlu ja ühe viiendiku 8,6 protsenti kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 9,5 protsenti ja diislikütus 10,2 protsenti kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (44 protsenti), väherasvane piim (25 protsenti) ja oliivõli (25 protsenti).

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines 2,4 protsenti ning eluasemeüür 3,5 protsenti. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning värske puuvilja 9-protsendiline odavnemine.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9 protsenti 2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1 protsenti.

Rahandusministeerium: inflatsioon on aasta teisel poolel kiirem

«Kui aasta esimesel poolel kõikus inflatsioon kolme protsendi juures, siis juulis-augustis toimus märgatav kiirenemine, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. Tema sõnul oli juulikuise hinnatõusu taga valdavalt sellest kuust jõustunud lahja alkoholi uued aktsiisimäärad.

«Kaupmehed varusid madalama aktsiisimääraga alkoholi mitme kuu koguse ulatuses, aga jaehindadesse lisati see kohe muudatuste jõustumise järel. Maksumeetmed kergitavad inflatsiooni ühe protsendi ulatuses, millest ligi poole moodustab lahja alkoholi aktsiisimäärade tõus,» märkis Pungas.

Toidu hinnad on tema sõnul täna ka maailmaturul kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel. «Selle mõjul on toiduainete kallinemine ka meil laiapõhjaline. Augustis kiirenes toidukaupade hinnatõus 6,4 protsendini, moodustades 1,5 protsenti augusti inflatsioonist,» sõnas ministeeriumi analüütik.

Pungas prognoosib, et aasta teisel poolel jääb inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu kallinemise tõttu kiireks. «Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub välja kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmastikuolud,» lausus ta.

Hinnatõus lööb kõige valusamalt madalapalgalisi

Swedbank märkis oma kommentaaris, et kuigi augustis kiirenes hinnatõus ligi nelja protsendini, siis kasvab keskmine palk hindadest endiselt kiiremini. «Teises kvartalis tõusis keskmine netokuupalk aastatagusega võrreldes ligi seitse protsenti,» märkis panga vanemanalüütik Liis Elmik.

Mis puudutab aga seda, et augustikuisesse hinnatõusu andis suurima panuse toit, siis tõdes panga analüütik, et toiduainete hinnatõus mõjutab teravamalt väiksema sissetulekuga peresid, kus toidu osakaal on üldises tarbimises suurem. «Kõige väiksemate sissetulekutega majapidamiste grupis kulub toidule ligi 40 protsenti pere eelarvest.»

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. «Mootorikütuste hinda tõstis mõnevõrra ka toornafta hinnatõus. Augustis oli toornafta hind eurodes neli protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Swedbanki prognoosi järgi püsib naftabarreli hind järgmise aasta jooksul praeguse taseme lähedal, 52-53 USA dollari juures,» lausus Elmik.

Ka tõdes majandusanalüütik, et tarbijad tunnetavad hinnatõusu tavaliselt tegelikust suuremana. «Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi arvas kolmveerand küsitletutest, et hinnad on oluliselt tõusnud,» märkis Elmik.

Samuti on tema sõnul hoolimata sissetulekute kiirest kasvust ja tarbijate tugevast kindlustundest, tarbimise kasv siiski aeglustunud. «Selle aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid kaks protsenti eelmise aasta sama ajaga võrreldes.»

Kaupmeestel on lihtne hindu tõsta

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on kiireneva inflatsiooni valguses kaupmeestel lihtsam hindu tõsta, sest nõudlus on kiiresti tugevnenud ja majanduskasv ületab pikaajalist kasvuvõimekust.

«Alusinflatsiooni vedas augustis teenuste 3,8 protsendini ulatuv hinnatõus, mis on muutunud laiapõhjaliseks, kuid tööstuskaubad odavnesid. Tööstuskaupade hinnatase langes aastaga 0,6 protsenti, mille üheks põhjuseks võib olla euro kursi tõus dollari suhtes. Aasta algusest on euro tugevnenud rohkem kui kümme protsenti.»

Kuigi Pert tõdes, et toiduainete hinnad on tõusnud ajaloolises võrdluses kõrgele tasemele, jäävad nad praegu veel allapoole eelmise tõusutsükli haripunktist 2012. aasta lõpus.

«Toiduainete nelja protsendi lähedusse ulatuv hinnakasv iseloomustab neid Ida-Euroopa riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu. Leedus ja Eestis on inflatsioon olnud kiirem kui teistes euroala riikides, sest toiduainete hinnakasvule lisab hoogu alkoholi aktsiisimäärade tõus,» märkis Eesti Panga analüütik.

Küll aga on temagi sarnaselt Swedbanki analüütikuga seda meelt, et teisel poolaastal peaks hinnakasv kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu aeglustuma kui kiirenema. «2017. aasta keskmine hinnakasv jääb siiski kiiremaks kui kolm protsenti,» lausus Pert.