Nordica äriarendusjuht Sven Kukemelk tõi välja kõigi nelja lennuki rikke põhjused. Selgub, et igal lennukil oli erinev probleem. Nendeks olid hüdraulika pumba rike, kütuseanduri rike, võõra elemendi poolt tekitatud kahju mootorile ja ühe lennuki kokkupõrge linnuparvega.
Seda, kui tõsised antud probleemid olid, kommenteerib Nordica lennukite hooldusega tegeleva Eesti ettevõtte Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots.
Mäeots sõnas, et lennukites omavad süsteemid teatavasti kas kahe- või kolmekordset kaitset ja ühe süsteemi rikke korral võtab varusüsteem toimimise üle. «Vaatamata sellele, et primaarne süsteem toimib korralikult, ei lenda Nordica enne välja kui teine ja kolmas varusüsteem on ka töökorras.»
Antud juhul toimisid Mäeotsa sõnul kõik süsteemid, kuid korralise kontrolli ajal avastati väike leke, mis kõrvaldati operatiivselt. «Selle kõrvaldamine võttis paraku aega ja mõjutas väljalendu,» ütles Mäeots ja selgitas, et sellised hilinemised arusaadaval põhjusel pahandavad küll reisijaid, kuid selle taga on ohutuse tagamiseks tehtavad lisapingutused.
«Kütuse kogust mõõdetakse lennukites paralleelselt mitmel erineval viisil, et tagada paakides õige koguse esitamine pilootidele,» ütles Mäeots. Antud vea lahendamiseks on tema sõnul mitmeid võimalusi, kuid Nordica otsustas teostada andurite täieliku vahetuse. Andurite täielik vahetus aga võttis ettevõtte juhi sõnul rohkem aega, kui lennuki seisuaeg lendude vahel võimaldas.
Mootoririkkeid, mis kujutavad endast tõsist ohtu, tuleb liinilennunduses Mäeotsa sõnul üliharva ette. «Antud juhul polnud tegemist mootori seiskumisega ega ohuga reisijatele, vaid andurid näitasid tavalisest kõrgemat vibratsiooninäitajat ja otsustati see täpsemaks kontrollimiseks saata töökotta,» sõnas tegevjuht. Lendude jätkamiseks vahetati Nordica lennukil mootor välja.