/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/02/6950831t1h5100.jpg)
Graafikute aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed makstud tööjõumaksude kohta 2017. aasta I ja II kvartalis ning see on jagatud keskmise töötajate arvuga.
Suur graafik: millised Eesti ettevõtted maksavad kõige paremat palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida rohkem on poole aasta jooksul makstud tööjõumakse, seda suuremad on olnud ka palgad.
Finants- ja kindlustustegevuses on kõige usinamalt tööjõumakse maksnud LHV Group AS, mis tähendab, et seal on olnud ka keskmiselt kõige kõrgemad palgad.
« LHV on tänavu palganud üle 50 töötaja, nendest umbes poolel juhul on tegemist uue ametikoha täitmisega. Maksame teadlikult LHV töötajatele head palka, teatud tingimustel on töötajatel võimalik ka LHV omanikeks saada. Poolaasta seisuga on LHV tööjõukulud aastaga kasvanud 7 protsendi võrra, kuid nagu öeldud, suurenenud on ka töötajate arv, » märkis LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu
Tema kinnitusel on panganduse käekäik väga palju sõltuvuses majanduse üldisest seisust. «Majandusel läheb praegu hästi ja investeeringud suurenevad, seega on ka finantsteenuste turg tugev. Krediiditurg on püsinud tugevana – turu laenumahud on kasvanud ning võlgnevuste tase on madal,» nentis ta.
Pangad on üha enam infotehnoloogiaettevõtted, mistõttu on sarnaselt IT-sektorile tugev nõudlus heade asjatundjate järele. Seepäras on ka LHVs IT töötajate osakaal suurenenud. «Kuivõrd tööl finantssektoris on oma eripära, liiguvad pangandusspetsialistid ka sektorisiseselt, nii on mitmed meie uued töötajad varem tegutsenud teistes pankades,» lisas Toomsalu.
Merko Ehitus Eesti ja Merko Tartu on mõlemad oma valdkonna parimate palgamaksjate seas. «Viimastel aastatel on muutunud valdkondade struktuur: kui mingil perioodil andsid suure osakaalu insenerrajatised ja torustikud, siis täna eeskätt korteriarendus ja eratellijate hoonete tellimused. Riigihankeid on viimastel aastatel vähemaks jäänud. Ehitusettevõtetel on hinnasurve tellija poolt ning palgasurve töötajate poolt,» märkis Merko Ehituse Eesti juhatuse esimees Keit Paal. Ettevõttes palku tõstetud ei ole, kuna töötajate motiveerimiseks on tulemustasu.
«Täna ma ei usu turul töötajate üle ostmisesse, pigem on lisaks rahalistele hüvedele muud aspektid, mis on pannud inimest töökohta vahetama ja sealhulgas ka Merkoga liituma,» märkis Paal. «Merko suurus ja Baltikumiülene tegutsemine annab töötajatele võimaluse ehitusturu muutumisel liikuda ühest või divisjonist teise, lisaks teha koostööd ja ühineda kontserni ettevõtetega Baltikumis ja Skandinaavias.»