/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/09/06/7069963t1h7859.jpg)
Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi rääkis paindlikust tööajast rääkides, et see ei sobi mitte igaühele ning seda ei tohi ka inimestele pahaks panna.
Teemägi: paindlik töö ei sobi igaühele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelik reaalsus on see, et osadel inimestel puudub enesedistsipliin, kas töö ära teha või ennast mitte ribadeks töötada,» rääkis Teemägi Pärnu Konverentside korraldatud Palga Päeval. «Kui inimene tahab töötada iga päev kontoris üheksast viieni, siis peab talle seda ka võimaldama.»
Tema kogemuse põhjal on kaugtööga kõige keerulisem harjuda aga neil, kes on kontoris. «Kuidas arvestada kolleegiga, kes teeb oma asju muul ajal või teisest kohast?» märkis ta.
Ave Laas Targa Töö ühingust lisas, et tõenäoliselt on töö tegemata jätmise puhul pigem töötajal muud mured. «Siis on tal mingi probleem, et ta tööd ei armasta nii nagu võiks ja ei tee seda kirega. See on pigem motivatsiooni ja haaratuse probleem.»
Laas lisas, et ettevõtetele võib väga paindlik töökorraldus tekitada aga küsimusi, kas tegemist on kontoris töötavate inimeste või virtuaalse meeskonnaga.
Teemägi rääkis, et neil on olukorra lahendamiseks tahvel, kus on kirjas kus keegi viibib ja mida nad parajasti teevad. «See näitab kättesaadavust. See aitab väga palju. Minu enda osakonnas on vaikiv kokkulepe, et kahel päeval võib teha tööd mujalt. Saab kombineerida isiklikku elu muude ülesannetega.» ja tõi näite, et kui kellelgi ikka on kolmapäeval kell 1 hambaarst, mida ta on kolm kuud oodanud, siis pole midagi parata.